Vana kaluriküla

Veerand sajandit olin kindel, et ma pole mingi väikekodanlane, kes endale suvila muretseb. Ma olen vaba mees, maailmakodanik. Täna siin, homme seal.

Kevadel ostsime siis majakese Käsmu külla. Olen terve suve siin mõnulenud. Istun praegugi rõdul, vaatan merele ja tipin neid tobedaid ridu. Pärast lähen vaatan teise toa aknast, kas kirjanike puhkemajas on sel nädalal mõni normaalne kirjanik, kellega Brunni aidas Riia palsamit juua ja lobiseda. Eriti ootan oktoobrit, et tuleks romantilised sügistormid ja viiks minema eelmiste omanike ehitatud kasvuhoone me maja tagant.