Äsja võitis joonisfilmimeistri Pikkovi esimene nukufilm “Keha mälu” lühifilmide Cannes’iks kutsutud Clermont-Ferrand’i filmifestivalil parima animafilmi auhinna.

Talv
Üks tõsisemaid motivaatoreid loometööks on alati olnud talv – külm ja pime. Mis sa talvel ikka muud teed, kui nokitsed mingeid projekte teha. Mõelda vaid, kui Eesti asuks Jamaicaga samal laiuskraadil – kas siin keegi teeks näiteks animafilme? Vaevalt. Mina küll ei teeks ja ega ma ühtegi Jamaica animafilmi pole ka kunagi elus näinud.

Raamatud
Kuigi tegutsen eelkõige liikuvate piltide maailmas, inspireerib mind kirjandus filmidest tunduvalt enam. Mõne raamatu juurde jääd mõtetega kauaks, hea keele- ja sõnakasutus on nauding omaette. Viimasel ajal olen taas Eesti kirjandust avastamas: Mats Traat pooleli, Aino Perviku “Matlena teekond” oli hea reisikaaslane, “Väike Illimar” taasavastamist ootamas. Muide, Lucase “Tähesõjad” on ikka väga banaalne värk…

Tudengid
Noored hoiavad mind vormis. Nagu ütles hiljuti vanameister ja kauaaegne muusikaõppejõud Anti Marguste: tudengitega koos oled ka ise naks! Näed enda ümber kogu aeg noori inimesi ja sulle tundub, et oled igavesti noor.

Miina
Dialoogid minu kolmeaastase tütrega, kus teinekord sünnivad uued sõnad ja seosed, kus vastused võivad otsa saada, aga küsimused, uudishimu ja lust ei lõpe kunagi.