Tõlgendades châtelaine’i
Näitus “Tõlgendades
châtelaine’i!”
Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis,
lahti kuni 14. oktoobrini.
Olen tugevasti mõjutatud selle
näitusega kaasaskäivast verbaalsest lisast ja kardan siia sisse
ära eksida. Samas pean tunnistama, et see ongi minu jaoks selle
näituse võlu. Kõigepealt – siin ilmneb tugev
korralduslik organisatsioon ja sihikindel meetod, kuidas üht asja on
aetud. Ühelt poolt nimekas kuraator Helen Williams Drutt
English Philadelphiast (ka menuka ülemaailmse
rändnäituse “Diplomaatilised prossid” kuraator) kui
idee autor ja väljatöötaja ja teiselt poolt
Soome Designmuseo kui kataloogi koostaja, avanäituse korraldaja
Helsingis, logistik ja suur abimees ka selles, et see näitus Tallinna
jõudis ja siit edasi ligi kolmeaastasele maailmaturneele läheb.
Siin ilmneb ka mitmetasandiline ligi kuus aastat kestnud suhtlemismaraton
kuraatori, kunstnike ja avalikkuse vahel.
Kõigepealt
teemast. Mis on siis châtelaine? Keskajal tähendas see
prantsuskeelne sõna lossi perenaist. Üheks tema juurde
kuuluvaks atribuudiks oli vööl kantav võtmerõngas.
Sõna võeti muutumatul kujul üle inglise keelde ja esialgu
demonstreeriti châtelaine’il oma positsiooni regaale
ning XIX sajandil hakkas see tähendama ka mis tahes
vööl kantavat ripatsit. Sel näitusel on châtelaine saanud
lisaks traditsioonilisele funktsioonile ka olla oma
kandja sümboliseerijaks ehk imaginaarseks portreeks. Valik on olnud
vaba ja nii on vitriinides kõrvuti tööga ka
inspiratsiooniallikas koos põhjendustekstiga... Siin saab külastaja
vastuse oma tavaküsimusele – mida kunstnik on oma tööga
tahtnud öelda – see on nüüd töö kõrval
kirjas. Seepärast soovitan soojalt seda näitust laiale
vaatajaskonnale.
Kui näituse vaatamisel alguses tundus,
et siin saab huvitavat teavet valitsejate, aednike, fotograafide, muusikute,
teadlaste jne jne kohta ning kunstnikke tutvustatakse ainult nimepidi, siis see
varjatus räägib nii mõndagi. Nii valik kui ka tekstid
avavad kunstniku vastavuses tema intelligentsuse, pieteeditunde
või -tundetuse, konjunktuursuse, ambitsioonikuse või naiivsusega.
Ja kas modelli on võetud lihtsalt kui inspiratsiooniallikat,
ettekäänet, või antakse selle kaudu edasi ka oma positsioon,
sõnum, või esitatakse vaid formaalset atribuutikat.
Niimoodi juurelda iga töö juures on muidugi tappev
vaimunärimine, seda enam, et modellivalikud on näiteks Jeanne
d’Arcist ja Tuhkatriinust Nobeli kirjanduslaureaadi Elfriede Jelinekini,
Bushist Shrekini.
Autorite valik on maakera servast serva,
77 kunstnikku, nende hulgas ehtekunsti suurnimesid: Wendy Ramshaw,
Peter Skubic, Ramón Puig Cuyas, Kadri Mälk, Gijs
Bakker, Tore Vigeland...
Samamoodi seinast seina on ka
teostuslikud väljendusvahendid, siin saab vahet teha Euroopa (eriti
Põhja-Euroopa) ning jaapanlaste – ja Ameerika-Austraalia
koolituse vahel nii vahendite valikus kui ka
väljaütlemise avamises ja kultuuris. Ja siin ilmneb ka
paljude temaatiliste kuraatorinäituste oht – sulle ulatatakse
küll käsi, kuid jalg võib alt kaduda.
Õnneks hoiab seda teemade ja vahendite virvarri koos toetav ja
raamiv kujundus (Lennart Mänd) ning mis eriti oluline –
väga hea kataloog, mida soovitan osta, sest neid on kõigest sada.
Ja ka näitusele soovitan minna Tallinnas, sest nii Kreekas, Belgias,
Hollandis, Austrias kui l&otil
de;puks 2009. aastal Ameerikas on selle pilet kolm-neli korda kallim.
Nüüd koostaksin oma
tõlgenduse tõlgendusele châtelaine’ist.
Ketiks on Soome filosoofiadoktori Kimmo Sarje lause kataloogist: “On
hästi teada, et ka faktide ja väljamõeldiste vaheline piir on
üsna hägune.” Ja siin ripuvad neli
verbaalset châtelaine’i.
1. Ma liigun ise ka luua
seljas ringi. – Tore Vigeland (Norra). Inspiratsiooniallikas:
Nõid. (Minu “peaauhind” sellel näitusel.)
2. Pärast pikka ohtlikku mereteekonda jõudis ninasarvik
imekombel terve ja vigastamatuna Lissaboni.
Tundmatu loom kutsus inimestes
esile imetlust, nad olid kuulnud tema kartmatusest ja julgusest paljude lugude
ja legendide järgi.
Kuuldused soomustatud elukast jõudsid
Albrecht Düreri kõrvu. Kunstnik oli loomast võlutud ja
hakkas teda joonistama, kuigi polnud olendit oma silmaga näinud.
Murdumised, moonutused, nähtuna erinevas reaalsuses, fantaasialoom, mis
on hämmastavalt tõetruu – kõik see sai Albrecht
Düreri sümboliks. Eva Tesarik (Austria). Inspiratsiooniallikas:
Albrecht Dürer (minu arvates üks kõnetavamaid
valikupõhjendusi).
3. Paljud inimesed on mu elu sügavalt
mõjutanud. Need inimesed on avanud mu silmad ja südame Elu
Tõdedele. Koos Tõega tuleb Ilu, koos Iluga tuleb Tõde.
Kuna ma püüan Tõe ja Ilu järgi elada, on need inimesed
minu elulõime sisse kootud (järgneb väga pikk nimekiri, nagu
tavaliselt loetakse ette Oscari kätteandmisel) – Debra
Rapoport (USA). Inspiratsiooniallikas: kõik need, kes mulle on
õpetanud, mida ma tean tõest ja ilust. (Nüüd teame seda
ka meie!)
4. Tahaksin edasi anda oma parimad soovid José Luis
Zapaterole, Hispaania peaministrile. Minu jaoks on ta väga aus inimene,
näen teda inimesena, kes seisab keset metsloomi täis džunglit. Tarkus
ja jõud peaksid aitama tal valede ja valskuse vastu võidelda. Mul
on lootus, et ta on võimeline kutsuma esile muutusi ja et siit
võib välja kasvada midagi pöördelist...ei või iial
teada. Silvia Walz (Hispaania). Inspiratsiooniallikas: José Luis
Rodríguez Zapatero. (Ei kommenteeri.)