Maailm võiks olla ärksam ja tänulikult aplodeerida. Aga maailm vist päris ei tea, mida sellise muusikaga peale hakata. Ma ehk isegi alati ei tea. Kui täpne olla, siis – Soo muusikat kuulata pole sugugi raske, kui natuke keskenduda. Tõsi, sädelevaid meloodiaid ta ei harrasta ja harmoonilisi polstreid sujuvamaks libisemiseks muusikasse ei paiguta. Aga ta on väga täpne ja distsiplineeritud ja loogiline mängija. Keerulisem on temast kirjutada. Popmuusika mõistmine on seotud väärtustega – mida helid kannavad, mida nad esindavad, mida ütlevad... Siin on teistmoodi. Soo ajab meie kõigi jaoks oma kitarridega mingeid teid lahti ja me käime või ei käi temaga koos. Me võime teda tänada ja hiljem uuesti kuulata. Aga ma päriselt ei tunne ära, kui ta flirdib või mässab või unistab või teeb nalja või sohki.
« Avalehele 0 Kommentaari