Tõnu Õnnepalu "'Flandria päevik"'

Varrak, 2007;340 lk

Head raamatud sünnivad valust; vaimsest, ja isegi füüsilisest vajadusest midagi lugejaga jagada. “Flandria päevikus” on valu ja vajadust väga vähe, peaaegu polegi teisi. Autor sai stipendiumi Belgia loomemajja ja siin ta siis nüüd on – suhtleb igavavõitu kaas-stipendiaatidega, raporteerib, et sajab vihma või internet läks ära, sõidab rattaga mööda aedlinnakese asfaltteid ja tõdeb, et Eestis on rohkem metsa ja vähem inimesi (oh üllatust!). Suured narratiivid on turvaliselt kaugel. Isegi sattudes pöögisalusse või Siim Kallasega restorani, ei juhtu midagi metsikut.

“Flandria päevik” on laialivalguv heietamine, ehkki äärmiselt võluvas eesti keeles ja nauditavalt nostalgilises meeleolus. (“Kas me ei ela juba üsna üleni järeleaimatud, võltsis kultuuris, kus ainult varemloodu veel kehastab mingit väärtust ja väärikust?” [lk 14]) Teravaim, ergo põnevaim on mõttearendus heaolu piiridest – lk 150–159: “Supermarket on meie sõltuvuse ülim sümbol [–] Jah, ta toidab meid, ta lubab meil “valida”, lausa lõputult. Aga valida etteantud asjade vahel. Kõik on valmis. Söö ja sure.”

Põimuvad leplikkus ja iroonia, kosmopoliitsus ja koduigatsus – kuid mida pole, on särts – mingigi õnne- või vihapurse, kahetsus või kirg. Mind ei huvita kirjaniku naabermaja värv või see, et ta luges hommikul delfit. Kas Õnnepalu julgeb (teda) tõeliselt liigutavaid teemasid katsuda vaid Anton Nigovi varjunime taha peitudes?

Stiili voolavus ja autori haritus aitavad varjata, kuivõrd punnitatud see raamat on: viie essee jagu materjali on venitatud üle kolmesaja leheküljeliseks.

Kui halb kirjanik blogib või grafomaaniaga flirdib, ei ole sest kahju: las vaeseke rahuldab end, tal pole, mida raisata; ent kui hea kirjanik toodab tühja, on kurb... Teises šriftis kirjutatud “13. sajandi munga” tekst on “Roosi nime” kuiv kaja. Selle asemel oleks võinud olla kirjeldused Kolmandast maailmasõjast vms, siis oleks teos omandanud apokalüptilise mõõtme – umbes nagu Victor Klempereri argipäevik on põnev lugemine seetõttu, et ta on juut natsi-Saksamaal. Seda teades on isegi tema naabermaja värv huvitav.