Toomas Vindi head ja pahelised naised
Novellikogus on 16 juttu, seega 4 vähem, kui tal seniajani on novellikogusid ilmunud. „Kahel pool hekiga palistatud teed“ (1974), „Pööre & veeremäng“ (1979) ja „Tantsud Mozarti saatel“ (1983) on need klassikaks saanud kogud, mis mulle enim muljet avaldanud. Uus kogu „Meeldivalt tühi ruum“ algab jutuga „Kolm punkti“, mis on tegelikult kirjaniku seletuskiri seksuaalsuse kajastamise kohta oma loomingus läbi aegade. „Ma ei saa sinna midagi parata, et iharad mõtted saadavad minusugust meest puberteedieast surmani. Ilma nendeta oleks elu igavalt ühetooniline ja tänavapilt nukralt jumetu,“ kirjutab Vint. Metafüüsiline ruum, äärelinn, kõhklev peategelane, ootusärevus ja pinge (nii seksuaalne, psüühiline kui kas või atmosfääriline) loovad Vindi novellidele omase tunnetusruumi.