Top Gear, The Beatles ja The Rolling Stones
The Rolling Stones käis 1998. aastal Tallinnas. Mick kargas ringi usinamalt ja Keith tõmbas kidrat meisterlikumalt kui nooruses. Digitaaltehnika tekitas saunde, millest 1960ndatel unistadagi ei osatud, ja valgusefektid oleksid toonase publiku poolsurnuks ehmatanud. Ent ikkagi jäi see mürts-kärts kuidagi tühjaks. Rollingute parimad aastad olid pääsmatult möödas, ehkki masinavärk töötas inertsi mõjul veel hirmsa hooga edasi.
“Top Geari” telesaade oli juba veerand sajandit eetris olnud, kui relaunch ja internetimeedia hüppeline levik selle pööraselt menukaks tegid. Just uus meedia, mitte niivõrd televisioon, tõstis Clarksoni, Hammondi ja May (Stig oli pigem nagu stuudiomuusik) sama masti popstaarideks, nagu Jagger ja Richards olid 1960. aastatel. Kuid “Top Geari” saated, ehkki üliprofessionaalselt vormistatud, on juba ammu sama üheülbalised ja ettearvatavad nagu 1998. aasta The Rolling Stones.
Tegelikult oleks õigem Top Geari mõju võrrelda mitte rollingute, vaid biitlitega. Kui The Beatles 1963. aasta paiku popmuusikamaailma tormijooksuga vallutas, hakkas väga paljudele inimestele tunduma, et biit ongi ainus võimalik muusikastiil. Pärast muidugi selgus, et bluus, kantri, rock’n’roll ning isegi rahvalaulud ja klassikaline sümfooniline muusika kestavad rõõmsalt edasi.
Top Geari buum tekitas väga paljudes inimestes arusaama, et see on universumis ainus viis autoajakirjandust viljeleda (omaette küsimus, kas “Top Geari” saadet kannatab üldse autoajakirjanduseks nimetada, või on see lihtsalt autoteemaline meelelahutus, ent ajakiri Top Gear on kindlasti autoajakirjandus).
“Hüva, vähegi korraliku telesaate tegemine on kallis ja BBCga pole eelarve suuruses võimalik võistelda, aga Top Geari stiilis lugusid kirjutada võin minagi,” arutlesid tuhanded wannabe-Clarksonid üle kogu maailma. Ning kirjutasid miljonite lehekülgede kaupa arusaamatute võrdluste ja kistud naljadega autoteemalisi tekste. Täpselt samuti nagu nende 1960. aastate eakaaslased kitarri plõnnisid ja laule lõid. Visamaid ja osavamaid tollaseid kitarriste nimetame praegu austavalt rokipeerudeks.
Nüüd on Top Gear (kui kuuldused tõeks osutuvad) samas seisus nagu The Beatles 1970. aastal. Jeremy Clarkson oli Top Geari liider täpselt samuti, nagu biitlite juhtfiguur oli John Lennon. Ning kui liider enam ei saa või ei taha või ei viitsi, on ka “bändiga” lõpp. Paul, George ja Ringo mõistsid seda, tundub, et samamoodi adusid olukorda ka James ja Richard. Ühe saatesarja lõpp pole sugugi veel maailma lõpp. Topgearlaste tulevikuperspektiivi ilmestamiseks vaid üks fakt: Paul McCartney teenis rüütliseisuse välja pärast biitlite ajastut.