Tõsised hitid
1. Arvo Pärt
"Kanon
Pokajanen"
1997
Kui mu mälu ei peta, ilmus just Ekspressis läinud sajandi lõpul umbes selline libauudis, et "pärast ebaõnnestunud albumi "Kanon Pokajanen" ilmumist teatas Arvo Pärt ametlikult oma laialiminekust". Ükskõik millisele heliloojale oleks liigne luksus pärast sellise muusika loomist "laiali minna". "Kanon" on tõeliselt SUUR teos, nii oma emotsionaalse mõju tugevuselt (erinevalt mitmest teisest hilis-Pärdi teosest lasen mina isiklikult "Kanonil" endale siiralt hinge minna) kui ka mastaapsuselt - see on Pärdi pikim ainult inimhäältele loodud teos, mille esitamisvalmis saamisele pühendas helilooja üle kahe aasta oma elust, tema suhe teose tekstiga on veel pikaajalisem.
2. Lepo Sumera
"Olivia
meistriklass"
1997.
Oleks riiklik taasiseseisvus saabunud kümnend varem, seisaks selles loetelus raudselt Sumera absoluutne hitt "Pala aastast 1981". Kammerooper "Olivia meistriklass" pärineb ajast, mil juba mõnda aega oli eesti heliloojate hulgas ruudu ja triibu kõrval moes multimeedia. Multimeediat nägi nii- ja naasugustes kombinatsioonides, abitutes ja ambitsioonikates "projektides", kuni "MM"-sõna iiveldama ajas ja igasuguse tõsiselt võetava sisu kaotas. Lepo ja Co (Õunapuu, Jalakas, Elts) "Olivia" on Eesti 20. sajandi lõpu eksemplaarne ooper, hea muusika ja teiste meediumide (sealhulgas Kaspar David Friedrichi maalid) liitmisel saadud hästi töötav ja head maitset ilmutav tervik.
3.
Erkki-Sven Tüür
"Exodus"
1999
Peen ülipingestatud energiavõrk, tihe-tugev elamus, parimaid reklaame eesti vaimujõule üle maailma. "Exoduses" on eriti intensiivses olekus see "vedru", millest Erkki-Sven on intervjuus rääkinud - puhas energia, mis pingestab kogu kompositsiooni, muusikalise aja kulgemist. "Exodus" võiks olla ka tänapäeva sümfonismi füüsika ja keemia õpik.
4. Helena Tulve
"Sula"
1999
Võimas kõlavärvide kaskaad. "Sula" võib kuulata kui abstraktset mõtlemist, aga veel võluvam on see koos "pildiga" ehk kujutledes, kuidas Tulve laseb orkestril kirjeldada hiigelsuure külma sädeleva jäämäe sulamist ja saamist tohutu ulatusega ohtlikuks veemassiks, mis kuulajale läheneb. "Sula" on üks põhiteoseid, mis teeb Helenast meie noorema põlvkonna kõige globaalsema helilooja.
