Triin Tasuja. „Provintsiluule"'

Värske Raamat 2009/6. 61 lk.

See on väga noore inimese kirjutatud raamat sellest, mis on siin ja praegu tema elus. See elu on parasjagu rabe – aga kirjapandu on küps. Ei ole midagi ebaolulist. Ei mingit ülepakutust. Ja kui ma ütlen “väga noor inimene”, siis ei tähenda see hinnaalandust. See on tõeline luule selles mõttes, et see on see, mis tuleb seest, luule, mis loob oma reeglid ise. Ja huvitaval kombel, kuigi kõik on ju väga isiklik – ometi on siin mingi salapärane diskreetsus, nagu oleks siin osaline see tark vana mees, kes pesitseb salaja meis kõigis. Vorm on lihtne vabavärss, vapustavat kujunditulevärki pole – kuid kõigest kokku moodustub väga tõsine kujund.

Kõik on väljendatud pigem lihtsalt kui keeruliselt (mis pole sugugi lihtne), on üllatavalt avav ja üldsegi mitte varjav. Nii et võiks ehk öelda, et see on pretensioonitu raamat – aga tulemus seda kaugeltki pole. Mõjub väga värskelt. Väikelinnad ongi Eestimaa / pole patriotism see, vaid fakt (lk 10) ja jeesuse kannatuses maailma rõvedaimas külmas / rongi oodates tuli mul meelde / et pole ju kunagi tahtnud / oma südamelindu tappa (lk 40).