Tulevikutäht 2012: Hõljub elektroonikas
Kaks aastat tagasi laulis Andreas Kask (19) deathcore ansamblis Into Salvation. Siis läks bänd laiali (ta ise ütleb “lõhki”). Võiks arvata, et seejärel sirvis Andreas bändikuulutusi ja otsis kohta, kuhu ennast taas frontman’iks sobitada. Aga ei: artistinime Kazk varjus on ta aastakese produtseerinud elektroonilist tantsumuusikat, püüdes enda sõnul tabada tunnet, mis valitses üheksakümnendatel Detroitis house’i-peol või on õhus mõnel underground-reivil Berliinis. Mõnus piiridevaba liikumine muusikas – hüpe ragisevatest kitarridest ja madalast vokaalikorinast õhulisse, helgete vokaalisämplitega täidetud elektroonikasse. Stiilidest ta väga tõsiselt ei mõtlegi. “Kui muusikat teen, siis ma kindlasti ei sea endale mingit žanrit ette, et ainult seda nühkida. Kui see midagi on, siis see on house, aga ma ikka üritan asja suhteliselt avatuna hoida. Peaasi, et jala tatsuma võtab.”
Kazki house ripub Soundcloudi lehel, see on ainus koht, kus tema lugudega tutvuda saab. Seitsme kuuga on ta sinna albumijagu materjali üles laadinud, kokku 12 pala. Tulevikus on tal plaan oma muusika ka päris plaadile sokutada. “Tegelengi hetkel sellega, et ennast natuke kättesaadavamaks teha.”
Tema musa on moodsalt atmosfääriline, püsimatu, tempokalt mööda ruumi hõljuv. Moodsalt seepärast, et eks sarnast teemat viljelevad hetkel kümned ja kümned noored produtsendid üle terve maailma. Esimene artist, kes tema muusikat kuulates meelde tuleb, on Lone, teine Raul Saaremetsa projekt Ajukaja. Pakun Andreasele välja, et Kazki loomingu võiks vabalt siduda ühte helikimpu koos kohalike tantsumuusika artistide Espiriti, Firejosé ja Ajukajaga. Ta on nõus.
“Minu arust on väga äge, kuidas see niiöelda skene üksteist toetab. Ikka lähed ja ütled, et ägedalt paned, ja ausalt öeldes nad panevadki väga ägedalt. Kõik nad mõjutavad mind mingil määral. Ajukaja tegemised on ehk kõige rohkem mõjutanud.”
Eesti muusika hetkeolukorraga võib tema arvates rahul olla: “Eesti muusika on muutunud välismaailmale atraktiivsemaks ja see on positiivne. Ega muidu see nii ei oleks, kui artistid ise ei oleks atraktiivsed ja andekad.”
Muusika tegemine on Andreasele loomulik: ta on käinud muusikakoolis ja poistekooris, mõistab mängida kitarri ja bassi, isegi saksofoni sai kunagi õpitud. “Eks muusikafanaatik olen ma juba väikesest peale. Pärast Into Salvationit ei olnud mul enam mingit väljundit ja siis hakkasingi omaette katsetama ja muusikat kirjutama.”
Tema lood valmivad arvutis MIDI-süntesaatori abil. Moment, et tema muusika on vaid internetist kättesaadav, teeb sõelale jäämise raskeks – iga nädal on ju netiavarustes platsi sisse võtnud uued tegijad, kes eelmise nädala tippudele tuule alla teevad. Kas see noort produtsenti ei paina? “Painab küll, aga mis teha, tuleb olukorraga leppida ja kohaneda. Kui asja teha südame ja pühendumisega, küll siis ka hästi läheb, ja kui ei lähe, ega see siis maailma lõpp ei ole.”Kazk, passi järgi Andreas Kask (19)
