Ah et kuidas? Seda illustreerib hästi üks näide: USAs jäi aastate eest töötuks terve elu mootorrattaid disaininud Terry Stonehocker. Kuuekümnesel vanahärral oli päris raske nooremate tegijatega tööturul konkureerida, nii otsis ta uut väljakutset kolm aastat.

Ühel päeval laadis Stonehocker GrabCADi üles joonised mõningatest oma tsiklitest – kõik detailid, mille kallal oli viimased kuus kuud nokitsenud. Põmm! Nüüd hakkas mehele tööpakkumisi sadama aknast ja uksest: kümme tükki päevas! Stonehocker on nüüd Euroopa autotootjate palgal.

Selliseid võimalusi on Meybaumi tiim GrabCADi kaudu loonud sadadele inseneridele: nad jagavad keskkonnas oma töid ja talenti, arvustavad teineteist ning mõtlevad koos asju välja. Ettevõtjad pakuvad GrabCADi kollektiivsele insenerajule välja tehnilisi väljakutseid ning jagavad parimate lahenduste eest auhindu.

Näiteks USA autotootja Shelby sai GrabCADist oma uue automudeli interjööri. Aga sealt võib saada kõike muudki – silindritest ja kolbidest Audi või Bugatti mudeliteni. Lae alla ja lase 3D-printerisse!

GrabCAD on tehnofriikide õukonnameedias (TechCrunch jms) enim tähelepanu pälvinud Eesti startup. See pole mitte lihtsalt üks sotsiaalvõrgustik, mis tulevad ja lähevad, vaid on inseneride elu lihtsustav ning raha teenima hakkav masinavärk – vähemalt nii loodavad Meybaumi ettevõtmist rahastavad investorid, kelle hulgas on väga suure kaliibriga rahvusvahelised riskikapitalistid ja meie kodumaine Arengufond.

Aga kus on raha? Hardi räägib, et tahab kõik maailma 2,5 miljonit inseneri GrabCADi saada. Mida rohkem neid seal on, seda rohkem on võimalik nendega raha teenida. Selles väites peitub nii ettevõtmise nõrkus kui ka tugevus – praegu põhinevad firma tuleviku rahavood suuresti usul.

Poole aasta eest kolis Meybaum GrabCADi tiimi ja oma pere USAsse Bostonisse. Tallinna jäi firma arendusüksus. Aga mis on teinud võimalikuks ühe ettevõtte sellise pöörase arengu?

Kindlasti see julgustükk, et Meybaum ja Narusk otsustasid 2009. aastal jätta maha palgatöö ning hakata 24/7 oma ettevõtet arendama.

Teiseks see, et mehed tegid oma idee ja visiooni teoks. Tänapäeval on jutumehi palju ja ideid müüakse 10 eurot kilo. Kõige tähtsam on execution! See on Meybaumil ja Naruskil väga hästi õnnestunud.

Ning kolmandaks: tähtis on asju teha energiaga. Allan Martinson on öelnud, et Meybaum “pole mingi supergeenius ja räägib ka inglise keelt nurgelise eesti aktsendiga, aga vaatad talle otsa: silm särab!” Kuuldavasti on noor startupper viimase aasta jooksul oma firmat maailmas koguni 700 korda pitch’inud ehk esitlenud.

Viimasel ajal on GrabCADi leidnud Iraani insenerid. Meybaumi tiimil on olnud ka tüütut pusimist pahatahtlike kasutajatega Hiinast, kes laevad portaali üles kõikvõimalikku jama ja spämmivad teisi.Hardi Meybaum (29)

Amet: GrabCADi tegevjuht.

Senine suurim saavutus: loobumine palgatööst.

2012 eesmärk: kaasata miljon inseneri.