ComScore'i andmeil oli teenusel veebruaris üle 10 miljoni kasutaja. Täpselt ei tea ­seda keegi, sest andmeid ei avalikustata ja teenust kasutatakse nii twitter.comis kui teiste veebisaitide ja mobiiltelefonide vahendusel. Kuid see arv polegi nii oluline. Oluline on kasv. Aprilli seisuga oli Twitteri kasutajate arv aastatagusega võrreldes suurenenud 1000 protsenti. ­Ainuüksi viimase paari kuuga on lisandunud 5 miljonit kasutajat. Twitterit pruukis oma kampaanias Barack Obama. Ta kasutab seda siiani. Siin on Britney Spears,  Oprah, Demi Moore, Arnold Schwarzenegger, Paulo Coelho, Shaq O'Neal ja Lance Armstrong. Esmaspäeval avas oma ametliku twitteri-konto Valge Maja. Twitter tuhiseb taevasse. (Mis enam kui veider, Twitteri uudiste põhjal antakse välja ka paberkujul nädalalehte - toim.)

Ühed nimetavad seda mikrobloginduseks, teised sotsiaalse võrgustiku erivormiks. Ilmselt on edu saladus lihtsuses. Kasutaja saab Twitteri vahendusel jätta 140tähemärgise teate oma tegevusest või mõtetest nii palju kordi päevas, kui soovib. Seda "säutsumist" (ingl k tweet) võivad teised kasutajad oma ­avalehel "jälgida". Seda saab teha ka mobiiltelefoni vahendusel - tõsi küll, raha eest.

140tähemärgine limiit on ilmselt tähenduslik. 1990ndate alguses sõi Sonera insener Matti Makkonen Kopenhaageni kesklinnas pitsat ja tal tuli pähe mõte SMSidest (160 tähemärki). Keegi ei arvanud siis, et sellest midagi saab, ent tänapäeval kasutab mobiiltelefonide lühisõnumeid umbes 2,4  miljardit inimest. Kui Twitter paar aastat tagasi ­alustas, oli kuulda samasuguseid hääli - milleks see? Miks peaksid sina teada saama, mida keegi su sõpradest teeb, või vaevama ennast mingi sõnumi telefoni tagumisega?

Kulus tosin aastat, enne kui SMSist sai ülemaailmne vaieldamatu standard. Twitteri revolutsioon on poolel teel. Lisaks sellele, et paljud suured staarid on teinud ennast Twitteris nähtavaks (mis sest, et tegelikult on need assistendid, kes staari nime all fännidele teateid postitavad), Twitter on muutumas ka ettevõtete turundustegevuse pikenduseks. Väärikad väljaanded, nagu The New York Times, Time jt, on sirutanud siia oma kombitsad, et lugejaile välgukiirusel teada anda viimastest sündmustest neid huvitavas valdkonnas, suured ettevõtted on palganud kirjatsurad, kes säutsuvad veebiavarustesse teateid firma saavutustest, jne. Lõppude lõpuks on siin ka nn pärisblogijad, kes säutsuvad siia oma blogide lühivorme või viiteid äsjailmunud pikemale postitusele.

Omaette teema on Twitteri ohud. Mumbai terrorirünnaku ajal levis kasutajate loodud otseinfo sündmuste kohta kulutulena. Kuid kas need olid ikka kõik ehtsad ja mitte väljamõeldised? Praeguse seagripi puhkedes levis paanikalaine ka üle miljonite Twitteri-kasutajate. Võrgustiku kasvades pole uuel Hitleril vaja rahvamasse paraadväljakule koguda ega mikrofoni möirata, vaid masside mõjutamise teooria Twitterisse üle kanda. Ohud on, ja mitte väiksed, ning nagu ikka, on palju peidus inimeste teadlikkuses ja vastukampaaniate korraldamise valmiduses.

Näiteks pillutakse kriitikanooli, et Maailma Tervishoiuorganisatsioon või muu säärane oleks pidanud kohe ja pidevalt "säutsuma" hakkama.

Eestis, kus Twitter oli viimase ajani suhteliselt ebapopulaarne, on areng eriti kiire. Viimase paari kuuga on siia tee leidnud nii blogijad (Teller, Larko), poliitikud (Mart Laar, Edgar Savisaar, Rahvaliit jt), staarid (Kerli Kõiv), ettevõtted ja asutused (Linnateater), tehnogurud (Viik, Marvet) kui muidu naljamehed. Näiteks on minu Twitteri konto "jälgijaks" ennast pannud Hermann Simm (asukohamärge: Tartu vangla). Ning äsja, kui inimesed kogunesid kinnistesse ruumidesse mõttetalgutele, leidsid Twitteris aset oma mõttetalgud. Võib-olla tasuks järgmised mõttetalgud just siin pidada?

Tähelepanuväärne on veel tõik, et ComScore'i andmeil on kõige altimad Twitterit kasutama hakkama inimesed vanuses 45-54, järgneb vanuserühm 25-34. Varane keskiga on sellisele muutusele vähem vastuvõtlik ...

Kas Twitter saab, sarnaselt SMSidega, meie - või öelgem siis, paljude meist - närvisüsteemi mobiil-mehaaniliseks pikenduseks? Vastus - ta juba on. Kas peaks selle kasutamist õpetama? Ei usu. Pidi siis kedagi SMSe kasutama õpetama.

Kuid samas... on loodud juba firmasid, mis müüvad teistele oskusteavet enda promomiseks üle pärmitaignana paisuva võrgustiku. Nagu ka muu interneti puhul, saab selle metavõrgustiku eluküsimuseks see, kuidas end seal nähtavaks muuta ja leida sealt just seda, mida vaja.