Taylor Swift Shutterstock

Ei arvusta armastust, millest Taylor Swift sel albumil nii rõhutatult kõneleb. Ka popiprintsessid on võimelised siiralt armuma ja armastama ja meie siinpool lavaserva ei ole võimelised tabama, kui siiralt nad seda meile edasi annavad. Rahuldugem sellega. Swift „ise“ – või siis see, kes temast kuulda ja paista – on mõjunud ka oma trotsi- ja nördimuslauludes nii kontrollituna, nii tingliku ja täpselt doseerituna, et kõlab ikka pigem põhikooli tundekasvatusõpetajana kui kannatava elukangelannana, aga ega üks ju välistagi teist.

Avalehele
0 Kommentaari