Uku Masing. “Uku Masing ja Piibel”
Luuletavat Masingut tunneme juba üpris hästi ja filosofeerivat esseisti Masingut samuti. Kuid oma põhierialal, Vana Testamendi teadlasena, astub Masing täiel määral meie juurde alles selle raamatuga, 20 aastat pärast oma surma. Teose maailm on märgatavalt esoteerilisem Masingu teiste raamatute maailmast, kuigi ka Masingu luule ja esseistika tõlgendamine ei ole töö, millega igaüks hakkama saab. Isegi tema luule publitseerijad on suutnud seda üpris napilt kommenteerida.
Masingu lugemus oli hõlmamatu, samuti keelteoskus, seetõttu ei pruugigi tänapäeva lugeja märgata tema tekstidesse peidetud tsitaate ja kahekõnet nähtamatute juuresolijatega. Ka see raamat on haritud lugeja jaoks. Vana Testamendi tõlgendamine eeldab heebrea keele, seejärel ka kreeka ja ladina keele oskust, lugejaid tõrjuvad eemale ka tekstides leiduvad pikad tsitaadid saksa, inglise ja kohati mõnes muuski keeles. Kuid nende tsitaatide vahel olevat eesti teksti võib lugeda kohati mõnuga ja jälgida, kuidas Masing Piiblit loeb ja mõtestab. Piibel on vaid osaliselt arusaadav tekst ja Masingul on selle raamatuga eriline isiklik suhe. Autori vaimusilm taastab ajaloolise konteksti, milles üks või teine kirjakoht on sündinud, ja ta mäletas ka, et elas ise prohvet Hoosea ajal pühal maal.
Raamatu lugemist alustagem ilmtingimata targalt kirjutatud eesõnast, siis mingem edasi tekstide juurde, kus heebrea keelt vähem. Teoloogiaõppurid loevad kõiki ülejäänuid tekste nagunii.
