Andres Maimik,
filmimees

Ma võin isiklikult avaldada ainult verbaalset solidaarsust  kultuuritöötajaile. Meie eriala ei võimalda ajutise tööseisakuga avaldada reaalset survet ülakorruse rahvale. Asi on selles, et filmide tegemine ei ole hädavajalik avalik teenistus, alltöövõtt ega liinitöö, mille seiskamisega tekitada lühis majanduslikus või sotsiaalses tsirkulatsioonis. Samuti ei mõjutaks see kuidagi sootsiumi suhtumist; ma usun, et eesti ühiskonnas evib päris korralikku kandepinda üleskutse kultuuri riiklik toetamine üldse ära lõpetada ja suunata vabanenud summad mõnesse praktilisse valdkonda, näiteks tee-ehitusse või politsei turgutamisse.

Lisaks ei ole filmide tegemine mulle professioon, millega elatist teenida, vaid kirglik harrastus. Ning ausalt öeldes ma ei usu, et lähiajal oleks võimalik pelgalt filmikunsti viljelemisega end ära elatada, rahastatagu kultuuri vähem või rohkem.

Marge Liiske,
Eesti Filmi Sihtasutuse juht

Esiteks, tahaks loota, et aktsioone vaja pole. Jätkem palun teisele poolele ka ruumi: 22. mail on valitsuskabineti istung, siis näeme, ma praegu ei kiirustaks järgmise sammu konkretiseerimisega. Lisaks: kui rahandusminister ütleb, et meie avaldus on ennatlik, äkki siis meid juba ootabki rõõmus üllatus kultuurieelarve suurenemise kujul?

Jürgen Rooste,
luuletaja ja kultuurilehe Sirp tegevtoimetaja

Väga toredaid protestiaktsioone võiks ju korraldada. Näiteks just blokeerisid jalakäijad ja jalgrattainimesed Vabaduse väljaku autoparkla. Aga ega ühepäevane kultuuriseisak ei kõigutaks ilmselt kedagi.

Vaat see oleks juba tõesti midagi, kui kõik elusolevad Eesti kirjanikud lepiksid omavahel kokku, et nad ei avalda terve aasta vältel ridagi.

Ja siis kirjanikud ja kunstnikud lepiksid kokku, et nad ei luba oma teoste avaldamist kooliõpikutes. See lõikaks lahku tänase Eesti ja noorsoo. Nii teha oleks muidugi väga ebaeetiline ja arvatavasti nii ei tehtagi.

Aga tähtsad onud võiksid küll kusagil kokku istuda ja arutleda valiku üle, et kas nende lapsed saaksid lugeda ainult Manivald Kesamaad või hoopis Runnelit, Contrat ja Roostet. Vaat sellise valiku ette võiks nad seada. 

Merle Jääger,
näitleja ja luuletaja

Oleks lahe katkestada etendus kõige põnevamal kohal. Nii viieks minutiks – näitlejad istuksid lavale maha ja oleks nagu istumisstreik. Või reklaamipaus.

Siis mängiks tükki ikka edasi, sest publikut, kes on teatrisse tulnud, ei tohiks otseselt karistada. Seda enam, et nad on tulnud võib-olla kusagil kaugelt Kapa-Kohilast või Känguru-Marjamaalt. Nõnda oleks inimlikum.

Näitleja töö on spetsiifiline. Kirjanik võib ju kirjutada või mitte. Aga mis sest tolku on, ma ei tea.    

Peeter Jalakas,
Von Krahli Teatri juht

Pole veel mõelnud, aga eks me oleks innukamate võitlejatega solidaarsed. Suve-etenduste korraldajad saaksid seal vastavat infot jagades vist suhteliselt suure hulga valitsusvaenulikkust genereerida. Kas sellest ka miskit tolku on, ei oska ennustada.

Raoul Kurvitz,
maali- ja tegevuskunstnik

Esiteks on loomeliitude avalik pöördumine vägagi asjakohane. Sest see on ikka katastroofiline, kuidas kultuuri suhtutakse praeguses Eesti Vabariigis. Ja kui sõnalisest pöördumisest ei aita, tuleks enesestmõistetavalt võtta ette protestiaktsioone.

Üle-eelmisel aastal olid mul endal asjad ikka väga hullusti. Kavatsesin siis avalikku näljastreiki. Sedasama soovitan ka kõigile loomeliitudele. Lihtsalt ei söö midagi. Las siis ametnikud ja poliitikud vaatavad, kas lasevad inimestel maha kärvata või võtavad midagi ette. 

Sladkajakonfeta-Ron,
veebidisainer

Ma nõus streikima, kuna minu palk pole samal ametil kasvanud viimase kahe aasta jooksul, kui samas on mingi suva teenindaja palk kasvanud üle kahe korra. Jah, statoili teenindaja näiteks sai siis à la 3–4 kilo, nüüd saab 8 kilo. Hinnad läind ka 2x kallimaks selle ajaga jne. Sitt.

Sirje Helme,
KUMU direktor

Streikima ilmselt küll ei hakka, kuna see meetod on pigem seotud palganõudmistega. Rõhutan, et kultuur on ka osa majandusest: näiteks praktiliselt kogu turism elab ju selle peal. Pöördumise eesmärk on valitsuse tähelepanu juhtimine sellele probleemile. Aktsioonid pole omaette eesmärk, vaid ootame pigem dialoogi. Näiteks vanglatele plaanitakse lisaeelarvega anda 1,2 miljardit. Tõesti, kultuuri ja vanglate vahel on seos olemas. Kui kultuuri ei ole, siis on vaja rohkem rahastada kinnipidamisasutusi.

Ülar Mark,
Arhitektide Liidu esimees

Kui kõik arhitektid ja projekteerijad näiteks ühe päeva jooksul üldse mitte midagi ei tee ja lükkaks sellega kõik lepingud ühe päeva võrra edasi, siis jääks käesoleval aastal ehitamata ühe päeva võrra vähem ehitusi ehk 100 miljoni krooni eest. Meie ettepanek on, et senine 300 000 krooni, mis Kultuuriministeeriumi eelarves on arhitektuurile, ei väheneks, seda selleks, et saaksime tööd teha kvaliteetsemalt ja efektiivsemalt. Kui teiste kunstialade loovinimesed terve ühe päeva ei mõtle ega loo, on käivitamata jäänud võimalused veelgi suuremad, uskuge mind. Kultuur on millegi võimalik tekkimise lugu, mida me ette ei tea, aga millel baseerub kõik muu.

Kivisildnik,
Mart Viisitamme nimelise Pauerpointi teatri direktor

Ma saan kulkalt kõige väiksemat
võimalikku kirjanikustippi

4 tonni kuus

minu turuhind on tuhat tunnis

nii ma luuletangi neli tundi kuus

riik ostab kõike turuhinnaga

elektrit, autosid, advokaaditundi ja
minu tundi

ülejäänud aja streigin solidaarsusest
kolleegidega

kui kulkalt stippi ei saanud
streikisin 6 aastat

ühtki raamatut ei ilmutanud

mõnus on streikida

hinges püsimiseks teen niikuinii
täiskohaga reklaamitööd

ja mida vähem öösel üleval olen

et kirjutada seda parem tervisele

Ants Johanson,
pärimusmuusika vallast

Nagu vähegi oskan, protestin ja seisan kultuursuse ja südamehariduse eest töötades ja taieldes. Meilin ja seletan ning toimetan mu meelest edasinügimist vajavates kultuuriniššides. Siis on mingigi võimalus, et järgmised põlvkonnad vilistavad rohkem viiskat viit kui kummi ning trompeteid kuuleb kontserdil enam helisevat kui telefone.