AJALOO ILU: Eesmärk oli projekteerida originaalilähedane kiosk nii seest kui väljast. Piret Looveer
Vaatamata jaanuaritormile, Viisitammele ja muudele Pärnut tabanud õnnetustele juhtub siin üht-teist positiivsetki. Käesoleva aasta kevadel valmis 1939. aastast pärit Olev Siinmaa (1881–1948) algupäraste  jooniste järgi ajalehekiosk, mis oma uues elus kannab turismiinfo edastamise funktsiooni.

Olev Siinmaa oli Pärnu linnaarhitekt, kes ei lasknud end üldistel arhitektuuri- ja planeeringumuredel lämmatada, vaid lõi hoogsalt kaasa linna ilmestavates üksikprojektides.

Kui mudaravila, rannahotell ja rannakohvik on SUURED projektid, mille puhul võib tööga ülekoormatud linnaarhitekti huvist aru saada, siis pisikese ajalehekioski kavandamisest nähtub, et tal oli selgepiiriline ja totaalne plaan teha Pärnust Eesti modernistliku arhitektuuri keskus.

Olev Siinmaa projekteeritud ajalehekiosk oli algul puitkonstruktsioonil lahtiselt plaatvundamendile toetuv lameda kaarjalt eenduva katusega 2,1 meetri kõrgune laudadest kergehitis, milles oli 1,4 ruutmeetrit kasulikku pinda. Funktsionalismile kohaselt oli nimetet ajalehekiosk värvitud ilusti valgeks. Kioski konstruktsioon võimaldas vajaduse korral neid teisaldada, s.t talveks linna pealt kokku korjata.

Kaie Enno  arhitektuuribüroos püüti igati järgida kioski algset kuju ja liigendatust. Olulisemaks muudatuseks on puitkarkassi asendamine nelikanttorudest konstruktsiooniga. Kuna me elame metsikus riigis, katab Siinmaa kioski aknaid arusaadavatel põhjustel, kuid ilmselgelt sobimatu metallruloo. Ruloo oli olemas ka algsel variandil, kuid praeguste kioski fasaadi “ilmestavate” kastide asemel jooksid rulood kioskisse sisse ja sobitusid  üldilmega. Ehitis on tänapäevaseski variandis kavandatud teisaldatavana.

Mõistetamatuks jääb kioski värv, õigemini selle puudumine. Kui praegune lakitud puit saaks algse valge võõba, võiks projekti rohkem õnnestunuks lugeda. Ära võiks märkida, et kolmekümnendtate Eesti vabariigis ristpeaga heledast roostevabast metallist kruvisid ei tuntud, mis kahjuks torkavad praegusel juhul fassaadil päris hästi silma. Nagu ütles funktsionalistliku arhitektuuri isa Le Corbusier – “Jumal on detailides”. Kuna Pärnu linnavalitsuse kavadest võib aru saada, et võimaluse korral on kavas sarnaseid kioskeid ehitada rohkemgi, siis loodetavasti saavad viidatud puudused edaspidi kõrvaldatud.

Eelmise Pärnu linnaarhitekti Ülar ­Saare sõnul sai projekt teoks tänu rannapromenaadist ülejäänud rahale. Pärnu randa ilmestava objekti kavandamise käigus selgus, et ehitamine tuleb esialgsu plaanitust ligi 1 miljoni krooni võrra odavam ja seda raha oleks tore kasutada muul Pärnut ilmestaval viisil. Turismiinfo viitade ja teadetetahvlite kõrval valmis Siinmaa kiosk. Ülar Saar lükkas projekti käima ja Siinmaa 100 aasta juubelile pühendatud näitusest olid Pärnu linnavalitsuses olemas ajalehekioski detailsed joonised. Probleemiks sai Saare sõnul kiirustamine, millest on tingitud ka eespool nimetatud puudused.

Olev Siinmaa ajalooline ajalehekiosk valmis Euroopa Regionaalarengu fondi toel, RAK meetme “kohalik sotsiaalmajanduslik areng” projekti “Pärnu linna turismi tugiinfrastruktuuri väljaarendamine” raames. Mis paneb pisut kulmu kergitama, on 1,7ruutmeetrise Teede REV 2 poolt ehitatud turismiinfokioski 255 000 kroonine maksumus. Suurusjärgus 2/3 maksumusest rahastab selliseid asju Euroopa Liit, teisalt võiks selliste summade laiakslöömise võimaluse perspektiivis Pärnu linn vaadata kriitiliselt üle Siinmaa projekteeritud villa, aadressil Lõuna 2a, vastuoluli se müügikava. Ei ole ju palju tahetud, et Pärnu linnavalitsus ilmutaks natukenegi loomingulist mõtlemist ja sobitaks sellegi maja mingil viisil turismi infra­struktuuri arendamise raamidesse. Olev Siinmaa ja tema ehituspärand on Pärnus pea ainus, mille pärast tasub kultuuriturismi mõttes siia linna tulla.