Ülo Matjus "'Kõrb kasvab"'

Ilmamaa. Tartu, 2004. 568 lk.

Kogumikku, mille pealkiri pärineb Nietzschelt, on koondatud autori sõnutsi need artiklid ja ettekanded aastatest 1965-2003, millel otsene või kaudne seos filosoofiaga. Filosoofia põhieesmärgiks pole lihtsus, kergestiloetavus. Arvestades seda, et paari viimase aastakümne vältel on Matjus olnud seotud loomu poolest eriti keerulise fenomenoloogilise mõtlemisega (paljud artiklid ongi algselt saatesõnad mõne Heideggeri-tõlke juurde) ning ka autori varasemad kunstikäsitused ei kuulu "lahelugemise" valdkonda, siis võiks teost määratleda Nietzsche abil — raamat kõigile ja ei kellelegi. Kelle jaoks Ülo Matjuse poolt mõeldu oluline, see on raamatu kaante vahel leiduvat juba varem lugenud, kelle jaoks aga mitte, seda ei suuda ka värvilised kaaned peibutada.

            Autor üritab artiklite kompositsiooni kaudu esitada võimalikult ausalt oma mõtteloolist arengut — häbenemata ka Marxi filosoofia rolli selles. Milleks häbenedagi seda, kuidas saadakse selleks, mis ollakse, kui saamist iseloomustab Nietzsche sõnutsi süütus.