Kuid samas ei ole kõik asjad hästi. Indrek on portaalis olnud juba kaheksa kuud ja ta tunneb, et peatoimetaja pole enam rahul. Kõik need pilgud, kriitika või vaikimine. Asi on tõsine, taipab ta, kui peatoimetaja ta kolmapäeva lõuna paiku oma klaaskappi kutsub.


Peatoimetaja on neljakümnendates eluaastates kunagine ­uuriva ajakirjanduse staar, kes suutis vahepeal maha käia, mingi ministeeriumi PR-töötaja olla ja siis triumfaalselt tagasi tulla, saades aru veebinduse olulisusest ja ka sellest, et olgu muidu majandusega kuidas tahes, netiarendusse topitakse raha ikka, ükskõik kui sügav muidu on meediamaailma meeleheide.


Peatoimetaja muide eirab oma kapis suitsetamiskeeldu, akna teeb siiski suitsu süüdates lahti.


Indrek koputab vastu poollahtist klaasust ja astub sisse. Peatoimetaja lamaskleb töötoolil ja alustab: “Nii. Minu arust ei ole sa viimase kuu jooksul just palju ära teinud.”


“Kuidas ei ole?”


“Ma lugesin kokku. 67 nuppu.”


“Seda pole ju vähe?”


“Küsimus pole kvantiteedis, küsimus on sisus.”


“Aga...”


“Mis aga? BNSi ja pressiteadete ümberkirjutamine ei ole uudiste loomine.”


“Aga uudised...”


“Vaata, uudis peab olema selline, et seda ka keegi loeks. Ma tean, palju sinu omi loeti, ma parem ei ütle. Uudis peab olema lööv! Klikkimaajav! Kurat, küsi vanematelt olijatelt nõu, kuidas uudiseid leitakse! Selliseid uudiseid, mis korda lähevad!”


“Et...”


“Kurat, kirjuta “Tõe hetke” dialoog maha ja pane see enne Postimeest üles! Helista Koit Toomele ja Kaia Triisale! Ja kui mingi vanemate inimeste teema on, siis helista Eve Kivile! Ja kui Kivi toru ei võta, siis helista Ada Lundverile! Mõtle lugeja peale! Ja kui ise ei oska mingit keerulisemat asja lahendada, helista psühholoogile! Milleks meil Ennet ja Kolga olemas on! Ja kui sa nii väga tahad poliitikauudist, siis pane kirja, mida Kilk “Keskpäevatunnis” ütleb! Kurat!”


“Aga...”


“Mis aga! Vaata, mida Delfi teeb, ja tee paremini! Loe iga päev Inno ja Irja blogi! Vaata laulu- ja tantsusaateid!”


Indrekule tundus, et peatoimetaja räägib nii, nagu näevad välja portaali pealkirjad: mõned sõnad on järsku suuremad kui teised ja mõjuvad karjatustena.


“Jah, ma püüan,” ütles Indrek ja lontsis oma töölaua juurde tagasi. Paar minutit hiljem alustas ta uudist pealkirjaga “Arvo Pärt külastas parkimismaja”. Tunni pärast oli valmis ka “Kas Füürer Rutti nähti Paides?”


“Küllap peatoimetaja rahuneb,” mõtles Indrek ja alustas uut uudis­lugu, seekord Arnold Oksmaa elust.