Uus hea ilm saabub kohe?

Saabub. Niigi on selleks paratamatuks liigutuseks hilja. Ma mõtlen normaliseerumist, kodanlikustumist, süsteemile allumist, miskit, mille nimi on reeglina kord.

Tagasiminekut tavade ja skeemide juurde. Korrad on erinevad, aga väga sarnased. Kord on kord. Inimestele meeldib ju kord. Vali kord! Aga meil ei ole veel päriskorda. Juba umbes kümme aastat tagasi rääkis üks mu 90ndate algul Saksamaale kolinud tuttav sellest, kuidas ta igal suvel Eestise tulles ehmatab, kuidas siin on ikkagi veel kõik võimalik. Ta rääkis küll pigem haridusest, süsteemidest, nõuetest ja hierarhiatest; see tähendab, ei tea kust tulnute ehmatavast ja aastaid jätkuvast tõsiseltvõetavusest muidu nii etableerunud professionaalide ringkondades. Ma olen sellele eelnenud tsunftikeskset vaenulikkust oma nahal tundnud; ja siis tundnud tema järsku nõrgenemist. Aga nüüd on kõik paigas, rahu on saabunud, ma arvan.

Ühtpidi on selline rahunemine, süsteemide võimustvõtt normaalne. Teistpidi on see segastel aegadel elanule kuidagi imelik. Kõhe vaikus; heaolu, aga mitte rahulik tunne.

Ühel hetkel on kõik selge, sile ja kodanlik; ja mis peamine, ära enam ei panda kellelegi. Uues heas ilmas ei olda kuri, ollakse pehme. Kõneldakse asjalikult, konkreetsel toonil. See on uue hea ilma tasuta kaasaanne, nagu ka iroonia lõplik väljasuremine. Ei kadesta Juurt ja Kivirähki, aga no küll nad oskavad kohaneda ja muutuda baskinlikult turvaliseks. Kivisildniku pärast peab natuke rohkem muretsema.

*

Ja uus hea ilm, kodanlik poliitkorrektsus saabubki lõpuks. Aga selle loojateks ei peeta vaprat spordi-coach-kirjanikku või traagiliselt pateetilist kultuuriklassikut. Nende osa oli sõna võtta ja korda nõuda. Käratseda, signaale anda, aga no mis kanaarilinnud nad olid. Nende üritus võidab, aga enam-vähem nendeta. Lihtsalt üleüldine nihe korralikkusele, kodanlikkusele, turvaline tung. Suurem nihe.

Kõigi võimaluste ja hoogsa ärapanemise maa oli eksitus, üleminekuperiood, illusioon. Tegelik elu käib teisiti. Tegelik hea uus ilm on kohal. Saame sellega hakkama, eks?

Sellest mõtle, tõde teosta, ütles Tiibeti poolmüütiline luuletaja Milarepa.