Uus Lõmala keskus
Kui mõned paadid seisavad ankrus juba praegugi, siis järgmisel aastal alustab tegevust 27kohaline jahisadam. Tundlikult arhetüüpse ilmega keskuses paikneb sadama kontor, samuti pakutakse randujatele võimalust puhata, saunas käia ja end pesta. Teisel korrusel asub kohalike ja külaliste rõõmuks rannarahva elu ning kalastamist tutvustav nüüdisaegselt lööv ekspositsioon. Projekti arhitekt on varem Tallinna linnaplaneerijana karmi kooli saanud Ivo Rebane ning saaremaiselt karge sisearhitektuuri loojaks Sirle Rebane.
Arhitekt Ivo Rebane, mida püüdsid rõhutada Lõmala külastuskeskuse arhitektuurse lahendusega?
Projekteerima hakates oli põhiline mure, et milline ehitis ütleks mööduvatele inimestele kõige selgemini, et tegemist on külastuskeskusega. Ei ole ju see hoone kuigi suur ning nii mõnigi talu või uus villa annab siin hoonele mahult vabalt silmad ette!
Arhitektuurne lahendus ei lähtunud ainult ühest tugevast läbivast joonest, vaid tervest hulgast kihtidest. Pidasin oluliseks säilitada vertikaalse dominandina nõukaaegset piirivalvetorni. Hoone pidi olema krundi pika sissesõidu suhtes hästi positsioneeritud, soovisin jätta osa mere horisondist hoonest läbi paistma, arvestada tuli poolsaare ainsa puu väärtustamisega.
Kuidas käis jahisadama rajamine? Kellega nõu pidasite?
Saime head ja vead teada juba eakatelt kalameestelt, kes jagasid omi kogemusi kunagise Lõmala kalasadamaga. Hiljem saime sõnadele kinnitust ka hüdrograafiast. Suuresti oli siin tehniliste lahendust väljatöötamisel abiks Kuressaare Ehitus, kellel on palju vette ehitamise kogemusi.
Looduslikult on siin sadamale üsna head eeldused. Mereajaloolane Bruno Pao peab siinset piirkonda suisa Saaremaa vanimaks sadama-alaks! Tuulte eest kaitseb põhjast, idast ja läänest rannik, lõunast aga laiud. Kui terav laine peakski lahesoppi sisse murdma, lõhub faarvaatri äärne looduslik madalik laine. Eks faarvaatrit tuleb ikka aeg-ajalt süvendada, oluline on, et akvatooriumi rajatised oleksid ajas vastupidavad ning kaitseksid ka aluseid.
Kas sulle anti ka vormide või materjalide osas arhitektuurseid suuniseid?
Kinnistule oli varem koostatud detailplaneering, mis nägi ette looduslike materjalide kasutamise ning terava kaldega katuse. Püüdsin need nõuded, nii hästi kui oskasin, hoone kasuks tööle panna.
Loomulikult koostas tellija täpse ruumiprogrammi, mis nägi teiste seas ette esindusliku lobby rajamise. Kuna klaaspinnad läksid üsna suureks, tekkis vajadus viia katuse räästad majast eemale, et suviselt kõrge päike enne klaaspindasid ära lõigata. Kohati kuni 2,5 meetrit seinast eemale astuvad räästad on päikse, tuule ja vihma eest kaitsvana igati praktilised, aga insenertehniliselt üsna keerukad – mere ääres, lageda poolsaare otsas ei tööta standardsed lahendused.
Miks eelistasid just sellist puitu fassaadil?
Enne tööga alustamist sõitsin läbi kõik Saaremaa ning Muhu sadamad ja lautrid, lootes leida sadamahoonete ühiseid arhitektuurseid jooni. Neid ei ole. Hoopis paremini on säilinud traditsioonilised venitatud põhiplaaniga hõbehalliks pleekinud palkidest talud. Lehise töötlemine raudsulfaadiga andis taotluslikult sarnase tulemuse. Hoone tunneb ennast krundil mugavalt ning kohalikud elanikud peavad seda omaks.
Võretatud kivi pole rahvusvaheliselt just kõige uuem võte. Kas sa ei kartnud, et see lahendus moekuse plaanis varsti ära väsib?
Tahtsin saada sissepääsu juurde heledamat pinda ning maja ees kasvava tumeda männi taha veidi heledamat fooni. Kuna keskus töötab aasta läbi, tekkis ka soov pindade valgustamiseks pimedal ajal. Nii nägin ette kivipaneelide taha soojad LED-valgustid ning edasi jäi ainult kivipaneelid disainida. Ilmselt on võretatud kivide kasutamiseks paremini argumenteeritud kohta raske leida – külastuskeskus, mis paikneb lubjakividest tulvil kaldal. Siin on moest rääkimine kohatu!
Mis sul praegu käsil on?
Saaremaal on Sõrve Sääre tipus Tuletorni linnaku projekteerimine pooleli, Valjala vallas käib Kungla sadama projekteerimine ja ehitus, Väätsa vallas võitsime hiljuti paisjärve ümbruse planeerimiskonkursi ära ning hakkame koostama detailplaneeringut ning üksikuid kergliiklustee sõlmi.
