10.05.2007, 00:00
Vaatemäng Vana-Roomas
Ben-Hur, USA 1959. 212’.;Režissöör William Wyler. Stsenarist Karl Tunberg (Lew Wallace’i romaani alusel). Mängivad Charlton Heston (Ben Hur), Stephen Boyd (Messala), Jack Hawkins (Quintus Arrius), Haya Harareet (Esther), Frank Thring (Pontius Pilatus).
Kuigi filmi alapealkiri ütleb: “Kristuse
lugu”, pole peategelaseks mitte Kristus, vaid aastal 26 m.a.j. elav juuda
ülik Ben Hur (Charles Heston). Ta on kõigi vastu hea, kuid kui
Juudamaale sisenevad rooma sõdurid ja puhkevad rahutused, keeldub
Ben-Hur abistamast oma vana sõpra, rooma väepealikku Messalat
(Stephen Boyd). Kui Ben-Huri maja katuselt langevad kivid oleksid peaaegu
vigastanud uut Juudamaa kuberneri, saadab lapsepõlvesõber
ta ilma kohtuta Rooma laevastiku galeeriorjaks. Teel kohtab ta Kristust.
Merelahingu ajal Ben-Hur põgeneb ja saab hiljem võimaluse kätte maksta. Kättemaksuakt, nagu iga filmihuviline teab, leiab aset 20 minutit kestva kuulsa kaarikuvõiduajamise stseeni ajal. Olgu märgitud, et kahe sõbra vahel on gei-kalduvustega mehed täheldanud ka homoerootilist tõmmet.
Lool pole ajaloolist alust. Seikluslikku eepikat kannavad võimsad dekoratsioonid ja massistseenid (kuni 50 000 osavõtjat). Ja film on tehtud ilma arvutiteta.
Metro-Goldwyn-Mayeri stuudio kartis pankrotti, film läks maksma 12,5 miljonit dollarit, kuid tõi sisse 40 miljonit. Selle filmiga algas ka kommertsreklaam. Levitati vannilinasid kirjadega Ben-His ja Ben-Hers.
Merelahingu ajal Ben-Hur põgeneb ja saab hiljem võimaluse kätte maksta. Kättemaksuakt, nagu iga filmihuviline teab, leiab aset 20 minutit kestva kuulsa kaarikuvõiduajamise stseeni ajal. Olgu märgitud, et kahe sõbra vahel on gei-kalduvustega mehed täheldanud ka homoerootilist tõmmet.
Lool pole ajaloolist alust. Seikluslikku eepikat kannavad võimsad dekoratsioonid ja massistseenid (kuni 50 000 osavõtjat). Ja film on tehtud ilma arvutiteta.
Metro-Goldwyn-Mayeri stuudio kartis pankrotti, film läks maksma 12,5 miljonit dollarit, kuid tõi sisse 40 miljonit. Selle filmiga algas ka kommertsreklaam. Levitati vannilinasid kirjadega Ben-His ja Ben-Hers.
taies
***
huumor
märul ***
põnevus ***
tunded **
erootika *
huumor
märul ***
põnevus ***
tunded **
erootika *
“Ben-Hur” võitis 12 Oscari-nominatsioonist 11 (ei saanud stsenaarium!).;Hiljem on sellist edu õnnestunud korrata vaid “Titanicul”. Filmiti;laifilmile Todd-Ao Panavision: s.o 65mm laiekraanfilmimise tehnoloogia,;mis andis kujutisele hea selguse ja sügavusteravuse. Leiutajaks Brian;O’Brien. Nimetati produtsendi Michael Toddi järgi, kes leiutise ostis;ja seda juurutas. Sellele lindile võeti ka “80 päevaga ümber maailma”;(1956) ja “Helisev muusika” (1965). 1950.–1960. aastate võitluses;pealetungiva televisiooniga nägid produtsendid laiekraanis üht kino;ellujäämise võimalust.
Ameerika režissöör William Wyler
(1902 - 1981) oli üks viljakamaid, perfektsemaid ja tulemusrikkamaid kolmekümnendatest kuuekümnendateni.
Pälvis rekordilise üheksa Oscari- nominatsiooni. Võitis kolmel korral: filmidega “Miss Miniver” (1942), “Meie elu parimad aastad” (1946) ja “Ben-Hur” (1959).
Sündis 1902 Alsace’is (siis Saksamaa osa) Šveitsi päritolu pudukaupmehe peres. Õppis Šveitsis äri ja Pariisi konservatooriumis viiulit. 1920. a
andis tema nõbu Carl Lammle talle tööd New Yorgis. 1923. aastast Hollywoodis. Oli esimese “Ben-Huri” (1926) tootmisassistent. Lavastas üle 40 vesterni. “Ma veetsin öid, üritades mõelda uusi võimalusi, kuidas hobustega kihutada edasi-tagasi,” on ta seda aega hinnanud. Esimeseks Oscari-nominatsiooniks oli “Dodsworth” (1936). Aastast 1938 Metro-Goldwyn-Mayeri stuudios. Tõi Bette Davisele naisnäitleja Oscari filmiga “Jezebel” (1938). Viimane film “L.B Jonesi vabastamine” (1970). Läks pensionile 68aastaselt.
(1902 - 1981) oli üks viljakamaid, perfektsemaid ja tulemusrikkamaid kolmekümnendatest kuuekümnendateni.
Pälvis rekordilise üheksa Oscari- nominatsiooni. Võitis kolmel korral: filmidega “Miss Miniver” (1942), “Meie elu parimad aastad” (1946) ja “Ben-Hur” (1959).
Sündis 1902 Alsace’is (siis Saksamaa osa) Šveitsi päritolu pudukaupmehe peres. Õppis Šveitsis äri ja Pariisi konservatooriumis viiulit. 1920. a
andis tema nõbu Carl Lammle talle tööd New Yorgis. 1923. aastast Hollywoodis. Oli esimese “Ben-Huri” (1926) tootmisassistent. Lavastas üle 40 vesterni. “Ma veetsin öid, üritades mõelda uusi võimalusi, kuidas hobustega kihutada edasi-tagasi,” on ta seda aega hinnanud. Esimeseks Oscari-nominatsiooniks oli “Dodsworth” (1936). Aastast 1938 Metro-Goldwyn-Mayeri stuudios. Tõi Bette Davisele naisnäitleja Oscari filmiga “Jezebel” (1938). Viimane film “L.B Jonesi vabastamine” (1970). Läks pensionile 68aastaselt.