Kui soovite vaadata midagi tõeliselt hõrku ja elegantset, siis valige Céline ­Sciamma „Põleva tütarlapse portee“. Filmi tegevus leiab aset 18. sajandi lõpus, kui noor emantsipeerunud kunstnik nimega Marianne saabub ühele salapärasele saarele Prantsusmaa läänerannikul. Teda ootab seal ees töö. Nimelt peab ta maalima pildi isepäisest peretütrest Héloïse’ist, aga tegema seda salaja, sest tüdruk ei taha, et teda maalitakse. Neiu teab, et pilt saadetaks tulevasele mehele, ja abiellumine on viimane asi, mida ta soovib. Hoolimata jõuliselt feministlikust lähenemisest nii selle filmi sisus kui ka vormis (Sciamma ei kujuta oma kangelannasid üle­seksualiseeritult ega ekspluateeri neid kuidagi) on „Põleva tütarlapse portree“ väga tundlik ja diskreetne film. Kohati hirmus ja pingeline, kohati erootiline ja kirglik, ent peaaegu igas oma stseenis täiuslik.

Avalehele
0 Kommentaari