Vahur Keller: Linn on ablas – tahab alati midagi saada

Vahur Keller (43) on Kellerteatri juht. See on Eesti esimene eksklusiivselt põnevikele, müsteeriumidele ja krimilugudele pühendatud teater, mille kodu – Aidasaal – asub Tallinna vanalinna serval, salapärase õhustikuga püssirohuaida hoones aadressil Uus tänav 37.

Pühapäeval, 17. novembril esietendub Kellerteatris Vahuri lavastusena Indrek Hargla „Kodukäijad“.

Sõnade vahel

Pelgan sõnu, sest need on alati nii piiratud ja lõplikud. Otse ütlemine on vaimu surm (kuigi ajuti on vahest ka seda vaja). Kõige toitvamad hetked sünnivad sõnade vahel ja väljaspool sõnu. Kõige inspireerivam on sõnadeta teineteise mõistmine, ühine sõnatu arusaam reaalsusest, mängust ja reeglitest – kalli Britiga, näitlejatega, teiste kolleegide, sugulaste ja sõprade või publikuga – see kehtib kõikjal. Inspiratsioonihetke sädelus asub sõnade, lausuja ja kuulaja vahel.

Kord

Kuigi töölaual, kapipealsel või sahtlites võib pealtnäha valitseda kaos, siis tegelikult tean pimesi, kus miski asub. Siiski juhtub, et asjad vahetavad teinekord salaja asukohti. Tekstiraamat on roninud diivanilt riiulisse, portsigar libistanud end laualt sahtlisse ja läpakas jalutanud kapi pealt kabinetti. Selline iseeneslik asjade ümberkorrastumine tekitab hirmu ja kaose tunnet. Samuti häirib mind täpne kell. Mind toidab, kui saan ärgata, töötada, magada või ka prooviga alustada ning lõpetada siis, kui olen selleks valmis. Meeldiks, kui nii saaks alustada ka etendusi – afiššidel võiks alati seista: „Etendus algab siis kui kõik on selleks valmis.“ Kui aga elu toimiks vaid nii, kuis meeldib, siis küllap kõik toppaks ning ahistuks kiirelt. Ka ebamugavus on vaimu toit.

Stiihia

Kui ei ole mõnda aega linnast ära saanud, tekib meeletu nälg mereäärse majakese järele. Linn on ablas – tahab alati midagi saada. Merel ja tuulel on aga ükskõik, ja ma vajan nende ükskõiksust. Tohutu veemassiivi ääres, hoomamatu taeva all, tunnetan, kui vähe minust tegelikult sõltub. Õhukeste seinte taga möllav stiihia on ühtaegu hirmutav, vabastav, inspireeriv ja turvaline. Ka tüünel merel on tormi vägi.

Kassid

Kõige tervislikumaks vaimutoiduks on siiski ehk tiigrid. Iseteadlikud, karvased, kurruvad, rääkivad, magavad ja kohal (pehmelt peidetud küünistega). Ja ega siis tiigrid ei peagi alati olema ju otseselt tiigrid – nad võivad ilmneda hetkiti kõigis ja kõiges, kuid eelkõige kindlasti kodus.