Üle kahe aasta toimuva Balti Mere festivali fookuses oli Arvo Pärdi looming – kontsertide, filmide, näituste, vestlusringide ja interaktiivsete lahenduste kaudu. Pärdi loomingut esitasid Eesti Filharmoonia Kammerkoor, Tallinna Kammerorkester, Brüsseli Filharmoonikud ja Flaami Raadio koor. Dirigeerisid Tõnu Kaljuste ja ­Risto Joost. Esitusele tulid Arvo Pärdi „Aadama itk“ ja „Te Deum“, samuti Pēteris Vasksi, Jean-Paul Dessy, Ülo Kriguli, Liisa Hirschi jt teosed. Toimus arutelu Arvo Pärdi Keskusest, mida esindasid Arvo Pärdi poeg ja keskuse nõukogu esimees Michael Pärt ning keskuse tegevjuht Anu Kivilo.
TEADE TAEVAST ÜLEVALT: Flagey kontserdimaja ees.

„Inimesed vajavad toitu mõtetele ja hingele,“ kinnitas keskuse juhataja Gilles Ledure, kes ütleb, et Arvo Pärt „tõi muusikasse tagasi inimlikkuse“. Ledure’i sõnul on Arvo Pärt „kõige tähtsam elav moodne helilooja, kes on ka muutnud muusikat“. Arvo Pärdi nädalavahetuse kohta ütles ta, et see on nagu „reservuaar, kus on loomingulist vaimu ja hinge. See on patarei, kust me saame uut energiat.“

EV 100. aastapäeva rahvusvahelise programmi juht Jorma Sarv rääkis, et Flageys toimunud Arvo Pärdi nädalavahetuse juures on tema jaoks tähelepanuväärsed kaks asjaolu – esmalt kava, kus olid muusika kõrval oma koha leidnud ka loengud ja filmiprogrammid, mis kõnelesid laiemalt keskkonnast ning teatud elutunnetusest, mida ka Arvo Pärdi muusikas võib tajuda. Teiseks, huvi oli tõesti suur: „Ka päevane programm oli sageli huvilistest tulvil, rääkimata siis õhtustest kontsertidest, kuhu looklesid pikad järjekorrad.“