Kuidas jäädvustada Nõmmet ja selle arengut kolmveerandsaja aasta jooksul nii, et raamatu lugejal kujuneks sellest tasakaalustatud ettekujutus? Koostada fotoalbumit mõisatest või tuulikutest on kahtlemata lihtsam kui linnast. Fotode kronoloogiline rittaseadmine pole linna puhul parim lahendus ja sellel seisukohal on olnud ka Lõhmus. Tema on esitanud Nõmme ajaloo 245, temaatiliselt järjestatud foto kaudu.

Raamat algab Nõmme aerofotodega, sest muid linna üldpilte – nn kilukarbi vaateid – pole ega saagi ühest aialinnast olla. Enne detailsema käsitluse juurde asumist tutvustab Lõhmus lugejat fotograafide ja nende ateljeedega, tänu kellele sai käesolev valik teoks. Ja siis algabki reis Nõmme ajalukku. Esimesena astub lugeja ette linna rajaja Nikolai von Glehn ühes oma kummaliste ehitiste lossi, palmimaja, Kalevipoja ja krokodilliga.

Tähtsuselt järgmine osa on ettearvatult Nõmme raudtee ja sellega kaasnevad ehitised. Raudteejaamade fotode abil saab vaataja selge ülevaate, kus algas ja kus lõppes Nõmme. Niisiis olid Nõmme linna all Rahumäe, Hiiu, Kivimäe ja Pääsküla. Raudtee ühendas Nõmmet pealinna Tallinnaga, kust tuldi siia rohelusse suvitama, nagu kujutab foto leheküljel 36. Tänu oma mändidele oli Nõmme ka tähtis terviseparandamise koht ning Lõhmus tutvustabki järgmisena linna sanatooriume ja raviasutusi.

Sellega on peaaegu ring peale tehtud nendele asjadele, mille kaudu tunti Nõmmet väljastpoolt. Mis oli aga tähtis nõmmelaste endi igapäevaelus? Kool. Kirik. Kõrts. Ei midagi üllatavat ega uut, täpselt nagu mujal Eestimaa peal. Koole oli Nõmmel mitu, ka kirikuid, surnuaedu ja kõrtse. Kusjuures eriti viimaseid ja neis peeti nii vägevalt pidu, et mitmed põlesid maani maha, nagu näeb fotodelt. Kõrtside juurest jõuab lugeja vähem ohtlike vaba aja sisustamise mooduste juurde, nagu kino, laulmine, teater, muusika ja muidugi sport. Oli ju Nõmme juba enne Teist maailmasõda teada tuntud suusalinn oma hüppemäe ja murdmaaradadega. Kuid siin sai sportida ka suviti, ujuda Mustamäe basseinides ja isegi puurenni mööda kelgutada.

Igal korralikul linnal pidi olema ka kaitse. Nõmmel asus kaitseväe Pioneerpataljon ja tegutses kaitseliit. Kohe järgmisena tutvustab Lõhmus lugejat kohaliku tuletõrjega, sest linna elanikud vajasid kaitset ka tule vastu. Samas oli tuletõrje vabatahtlik selts, ja see on andnud raamatu koostajale hea võimaluse sujuvalt üle minna Nõmme muude seltside ning ühistegevuse juurde. Linna majanduselu avab Lõhmus piltidega ärist, turust, pankadest ja vabrikutest. Majandus ei arene ilma korralike teedeta ning raamatust näebki, kuidas ehitati Vabaduse puiesteed või asfalteeriti Pärnu maanteed.

Nii, aga kus elasid inimesed? Leho Lõhmus lõpetabki oma fotoraamatu Nõmme uhkete villade tutvustamisega erinevatest aegadest. Kokkuvõttes – õnnestunud ettevõtmine.

Leho Lõhmus “Nõmme vanadel fotodel”.

Koolibri. Tallinn, 2005. 255 lk.