Ants Heina raamat „Vanaaja pulm“ käsitleb eestlaste pulmade, paarisuhete, sigimisega ja pulmakombestikuga seotud nähtusi alates 16. sajandist. Priit Hõbemägi luges ja nautis.

Eestlaste pulmakommetest läbi aegade on kirjutatud mitmeid raamatuid, mis on põhinenud Jakob Hurda poolt 1870. aastatel algatatud vanavara- ja rahvaluulekogujate korjatud materjalil. Nende inimeste mälu, kelle suust aines tollal üles kirjutati, ei saanud arusaadavatel põhjustel väga kaugele minevikku ulatuda. Tõeliselt vana ja traditsioonilist materjali sealt tegelikult ei leia. Raamatu „Vanaaja pulm“ autor ajaloolane Ants Hein tegeleb eeskätt 17.–19. sajandi mõisaajalooga. Mõisaansambleid puudutavaid materjale uurides tundis ta huvi ka toonaste inimeste igapäevaelu vastu. Nii tekkis tal ulatuslik andmepank kõigest, mis on siinsete talupoegade kohta varasematel aegadel kirjutatud. Allikad ulatuvad kirjavahetustest reisikirjeldusteni, memuaaridest kohtuprotokollideni.

Eesti pulmakommete kohta on võõramaalaste kirjutistes palju huvitavat, olgu need siis läbisõitnud reisimehed või paigale jäänud koduõpetajad, pastorid jt. Eestimaa mõisad olid Saksamaalt saabunud külalistele või sugulastele nagu mingi imeline paradiis, kus saabujaid külalislahkelt vastu võeti ja poputati nii, nagu kodumaal ammu enam ei tehtud.

« Avalehele 3 Kommentaari