„Maiste lõbude aed“: Hieronymus Boschi (u 1450–1516) aastail 1490–1510 valminud triptühhon asub Prado muuseumis Madridis. Oma tuntuimal teosel kujutab kunstnik erakordselt fantaasia­rikka ja detailirohke pildikeele abil inimese langust Eedeni aiast (vasakpoolsel tiival) maiste lõbude aeda (keskel) ja lõpuks hukatusse (parem­poolsel tiival). repro
Kuningas Saalomon olevat saanud oivalise elujärje peale seeläbi, et kui Jumal küsinud noore mehe soovide järele, ei tahtnud too muud kui tarkust, et hakkama saada oma elu ja riigi valitsemisega. Jumalale see meeldinud ning algaja kuninga soov täitus. Saalomoni esitatakse tagantjärele eeskujuliku kuningana, ent ometi võttis temaski aset üks surmapattudest – Lihahimu ehk Luxuria. Nimelt pidas Saalomon oma haaremis viitsadat naist. Seepeale Jumal vihastas, mille all Iisrael kannatab tänini. Vist andis Jumal Saalomonile siiski liiga vähe oidu – seda põhivoorust, mida pärast Platonit on ka kõik kristlikud kirikuisad tunnustanud kui Prudentiat – Tarkust ehk Arukust. Teda kehastab kunstis naine peegli ja maoga. Ent kuidas on ülepea lood pattude ja pahede registri, selle järjepidevuse ning muutumistega?
Avalehele
0 Kommentaari