Veel üks seksihuviline miljardär
Chuck Palahniuk
“Kaunis sina”
Tõlkinud Annika Laas. Kunst, 2014. 195 lk.
Alles möödunud aasta oktoobris Ameerika Ühendriikides ilmunud teos sai sealses pressis nahutada – Washington Post näiteks ütles, et raamat on lohakas ning brändikultuses vaevleva Ameerika elulaadi kriitika ei taba märki, sest Palahniuk opereerib teoses kaubamärkidega, mida kas enam pole või mis on moest läinud. Eesti lugejat häirib see kindlasti vähem – kes oleks siinmail kuulnud, et Bonwit Telleri nime kandev riidepood on juba 1990. aastast suletud? Nõnda jääb see selleks, millena autor seda ka mõtles: staatuse sümboliks, mis lihtsalt kannab mingit peene kõlaga nime.
Siinsele lugejale on vahest kõditavam tõsiasi, et ühe Ameerika staarautori romaani eestindus ilmus vaid pisut pärast originaali jõudmist poelettidele – juba 2014. aasta viimastel päevadel. Ei juhtu just sageli, et saaksime nõnda operatiivselt osa USA kirjanduselust. Operatiivsusel on muidugi oma hind. Kui raamatu tõlge on muidu lihtsalt veidi rabe (ja arvestades Palahniuki kuiva ja konkreetset stiili, see väga ei häirigi), siis 64. leheküljel, kus Prantsusmaast kirjutades mainitakse sõite “Loire Valleys asuva lossi” juurde, tuleb ahastus peale. Kui ka tõlkija ööd ega mütsi ei jaga, siis kus on olnud raamatu tiitlipöördel toimetajaks märgitud Angela Aasametsa silmad?
Aga olgu. Chuck Palahniuk, kuulsa “Kaklusklubi” autor, on siiski kirjutanud meeldivalt jabura ja naerutava ühiskonnakriitilise teose, mis pole küll vist mõeldud otseselt satiirina “Viiekümne halli varjundi” pihta, kuid kaudselt on seda siiski. Nimelt lööb teoses üks hulluvõitu miljardär sassi õhtumaise elukorralduse, paisates turule sedavõrd vinged ja sõltuvust tootvad sekslelud naistele, et paarisuhted muutuvad üleliigseks. Hukatuse tahtmatu kaasosaline, lelude testimises iharalt osalenud noor juristist peategelane Penny asub lootusetusse võitlusse monstrumi vastu ja võidab, nagu muinasjutus ikka. Väärib veel rõhutamist, et kogu tegevustik kohatisest dramaatikast ja erootikast hoolimata kulgeb uskumatu absurdi sildi all ning pakub vaatamata mõneti lihtsakoelisele ja ettearvatavale ülesehitusele mõneks tunniks meeldivat meelelahutust.
