Teiseks päästaks uus president piinlikust olukorrast meid aastaid juhtinud Reformierakonna, kelle kunagise ettevaatamatu loosungi üle viia Eesti Euroopa viie rikkaima riigi hulka seni ironiseeritakse. President seaks uue eesmärgi: „Viime Eesti Euroopa viie puhtaima riigi hulka!“ Mida on tunduvalt kergem täita.

Kolmandaks kostaks presidendi hääl senisest oluliselt jõulisemalt välja nii sise- kui välispoliitiliste otsuste langetamisel, aga ka globaalses ulatuses.

Neljandaks muutuksid poole lühemaks tüütud ja pikaksvenivad kätlemistseremooniad vabariigi aastapäeva pidulikel vastuvõttudel. Ükski tolmuimeja ei saa ju olla abielus.

Viiendaks võib põhimõtteliselt ka tolmuimejale kikilipsu ümber lohvi siduda.

Ühtlasi muutuvad kõik poliitilised kommentaatorid, kes presidendi uusaastakõnedest tähtsa näoga mingit mõtet otsivad, veel naeruväärsemaks kui seni.

Kuuendaks muutub tunduvalt kergemaks kõnede ettevalmistamine nõunike poolt. Ühtlasi muutuvad kõik poliitilised kommentaatorid, kes presidendi uusaastakõnedest tähtsa näoga mingit mõtet otsivad, veel naeruväärsemaks kui seni.

Seitsmendaks jääb ära tülikas ja arusaamatusi võimaldav tõlkimisprotseduur kõrgete väliskülaliste vastuvõtmisel ja presidendi enda välisvisiitidel.

Kaheksandaks kahaneks miinimumini presidendile atentaadi tegemise oht. Võib vähendada turvameetmetele tehtavaid kulutusi.

Üheksandaks ei oleks kollasel meedial edaspidi enam võimalik presidendi eraelu ümber tolmu üles keerutada.

Kümnendaks ei kalduks uus president elitaarsusesse, vaid vastupidi, pööraks suuremat tähelepanu lihtrahvale: koristusteenuste pakkujaile, koduabilistele, perenaistele. Temast saaks tõeline kogu rahvast ühendav sümbol. Eestlased on ju alati puhtust armastanud.

Üheteistkümnendaks oleks Eesti Vabariigi president edaspidi mitte ainult esindusisik, vaid tal oleks arvestatav ja kasulik praktiline funktsioon. Kusjuures seda võib ta täita nii Kadrioru lossis kui kõigil oma visiitidel. Viimane tõstaks tunduvalt Eesti mainet maailmas.

Kaheteistkümnendaks on pärast ametiaja lõppu lihtne leida presidendile väärilist järeltulijat teise tolmuimeja kujul. See välistab edaspidi ebaterve konkurentsi, poliitilised pinged ja meedia vastutustundetu sekkumise valimisprotsessi käiku. Tõenäoliselt saaks valimisega hakkama juba riigikogu.