Medhane’i kõlast annab aimu tema seotus kollektiiviga The Slums. Soulirikka produktsiooni ja sumehäälse flow’ tagant koorub välja stiil, mida on kutsutud nii abstraktseks kui ka eksperimentaalseks hiphopiks, kuid eelkõige sobib tema stiili eesliiteks nimi New York. Sama koolkonna esindajate hulka kuulub muuhulgas ka (üldse mitte njuujorklane) Earl Sweatshirt.
See on räpp, kus refrääne ei tunta. Pane album peale ja kuula, kuis ta vaevatult laulust laulu liugleb. „Cold Water“ on piisavalt lo-fi, et märkamatult tagataustale ära kaduda. Mina kuulasin teda eelkõige taustamuusikana ja kui muidu tunneks ma end räppi nii hooletult tarbides veidi süüdi, siis mitte selle albumiga. Tegemist on noormehe kolmanda kogumikuga seitsme kuu jooksul – ja Medhane on pakkunud kindlat kvaliteeti, ta ei ürita kuulajaid kordagi tillist tõmmata. Kvaliteeti, mis on õppides, kirjutades, metsarajal joostes või trennisaalis päris meeldiv; eriti saadetuna oivalistest džäass-sämplitest, mis kogu albumit katavad. Avastasin näiteks, et laulu „Truth & Soul“ rütm on täpselt paras lõuatõmmete tegemiseks, „No Cap“ on tempokas kardio-kaaslane, isiklikult tegin ergomeetril selle saatel suht korraliku aja.
Medhane on kompromissitult hea loojutustaja, mõnusa dünaamikaga iga biidipõrgatust hittiv luuleline räppar, kes tõestab, et ka boom-bap’i radadele kalduva hiphopi tugevused võivad peituda mujal kui lüürilises sügavuses. „Cold Water“ on selge ja iseenesestmõistetav nagu klaas külma vett, kuid pooltki mitte nii karastav. Siiski hädavajalik kuulamine kõigile, kel lääneranniku hiphopi kõrgaeg hingelähedane.
