Viimne õlekõrs enne pommivööd
Miks Sa oled viimase aasta jooksul nii palju avaldanud? Kas Sul on pöörane loomepuhang?
Produktiivsus on meie tingimustes patoloogiline ja tekitab piinlikke küsimusi. Nagu päritaks aru kuuenda varba või mädapaise asjus. Pigem on asjad nii, et ma ei suutnud enam raamatute avaldamata jätmist välja kannatada. Ligi seitse aastat pidasin vastu aga inimvõimetel on piirid. Nõrga iseloomu küsimus ka muidugi, aga ma proovin uuesti maha jätta.
Oled ametilt koopiakirjanik. Oled kunagi rääkinud masinaks ja kaubakssaamisest. Veel oled nimetanud ennast ühiskonna sanitariks. Milline on Sinu roll ja missioon praegu?
Olen koopiakirjanik, tervitan kliente. Ja sõna pean ma ka, kaubaks saamist võin tõestada, viimas aasta jooksul olen müünud ainult luuleraamatuid tublisti üle kahe tuhande. Võibolla on tänaseks kolm täis tiksunud, Ameerikas oleks see uskumatult hea tulemus. Keskuse saadet vaatab nii 170 000 rahulolevat klienti, Kaugveri tase, inimene sellega hakkama ei saaks. Inimkond minu raamatutest küll paremaks ei muutu aga ma loodan väga Iraagi sõja peale, see kindlasti aitab. Minu ühiskondlik tegevus? Just, olen eelviimane õlekõrs, viimane enne pommivööd.
Oled viimasel ajal kirjutanud luuletusi eeskätt naistest ja Kalevipojast. Kas oled muutumas rahvusluuletajaks, uue aastatuhande Runneliks?
Olen jah. Eesti rahvuslik kirjandus on jõudnud kolmandasse arengujärku. Esimene oli hullumeelne periood, vt Juhan Liiv. Teine oli kriminaalne periood, vt Hando Runnel. Alguses võis eesti riigist rääkida ainult idioot, okupatsiooni ajal aga kriminaalkurjategija, tänaseks on olukord muutunud. Eesti asja ajamisest on saanud ülim luksus. Võin seda endale lubada, ehkki olen endiselt ainus eesti kirjanik, kes pole kulkalt mitte kunagi igakuist stippi saanud. Mis tähendab aga ainult seda, et minu raamatuid lugeda on väga eetiline, palju moraalsem kui palgalisi kroonukirjanikke omi. Meie hoolega läbimõeldud kultuuripoliitika hoiab kirjanikke näljapajukil, stipid on ebaregulaarsed ning napid, kusagil kolmandiku ja poole keskmise palga vahel. Seega on eesti raamatute lugemine sama alatu nagu orjatööga tehtud tossude kandmine. Korralik inimene ei tarvita orjatööd aga paraku on nii eesti kirjandus kui kuulsate kaubamärkidega tossud toodetud ääretus viletsuses, inimlike kannatuse hinnaga. Süda läheb pahaks kui mõelda. Minu jaoks on kirjutamine raiskamine ja meeletu priiskamine, lugejale aga kindel garantii, et ta ei ekspluateeri õnnetut inimest. Muide ka raamatukogude kasutamine on täiesti amoraalne, mõelge sellele, et laenutusmiljonist saavad väga head luuletajad paarsada krooni aastas, aga saasta ja süldi tõlkijad ning kujundajad teenivad seevastu kümneid tuhandeid hõlptulu.
Hasso Krull on Su proosa-tellist võrrelnud Maelströmi süvikuga. Milliste teostega eesti või maailmakirjanduses seda võrdleksid?
See Maelström on hirmus lugu jah, seal sattub inimene looduse meelevalda, mis on tõsine ja veenev probleem, kui võrrelda vaimude, tontide ja vampiiridega. Eks elavate surnute filmid minu raamatust naljakamad küll, seda kindlasti. Mina ise võrdlen oma raamatut vana testamendiga, see vägivaldne ja inimvaenulik antoloogia inspireerib mind pidevalt: võtame või esimese suitsiiditerroristi Simpsoni, ta tõmbab seal vilistitele templi kaela, vilistid muide on see rahvas, keda me tänapäeval tunneme palestiinlaste nime all. Eesti kirjanduses võrdlen ma ennast absoluutselt kõigiga, rõõm on võrrelda, kohe tuju läheb heaks.
Mille kirjutamisest unistad lähemate aastate jooksul?
Kirjutamine on nii maine ja argine asi, sellest unistada on kohatu nagu unistaks telekapuldist või õllepurgist.
Viimase 12 kuu aruanne
LUULERAAMATUD
"Poeem Putinile" (Argo 2004)
"Runoelma Putinille" (Argo, 2004) Tõlkinud Hannu Oittinen
"Otsin naist: koledatel, vaestel, vanadel ja kiimalistel mitte tülitada" (Eesti Raamat, 2004)
"Rahvuseepos Kalevipoeg ehk Armastus" (Tuum, 2003)
"Päike, mida sa õhtul teed?" (Perioodika, 2003)
PROOSA
"Valitud teosed I Jutustused ja romaanid 1984-2004" (Argo, 2004)
"Null Tolerants" (Tegelikkuse KesKus, 2004)
Navitrolla kolmas raamat = Third book of Navitrolla (Argo, 2004)
biograafia eesti ja inglise keeles
NÄIDENDID
"Olovernes". Metafeministlik draama. Lavastaja Rednar Annus (töös)
"Pööripäeva päike". Endla talvine vabaõhuetendus. Lavastajad Raivo Trass ja Tiit Palu (töös)
"Hing 2". Homage to Mack Reynolds. Lavastaja Andres Lepik (töös)
JA VEEL
bibliofiilsed haruldused nagu
"Esseed ametlikust kunstist: Navitrolla ja Saag". Originaalgraafikaga ühisnäituse trükis (Argo 2004)
Näidend "Antikristus Superstaar ehk Libahunt" (koos Risto Kukega kogumikus)
UNSERE GESAMTE EUROPÄISCHE HEIMAT sama ka inglise keeles (Non Grata 2004), tõlkinud Aulis Leif Erikson
"Kutse" läti keeles (2003), tõlkinud Guntars Godins
"Gümnasisti unenägu" (Eesti Kirjanduse Selts 2003 ),(koos Ehlvesti ja Sauteriga)
ILMUMAS SEL KUUL:
"Gustav Suitsiid", Loomingus
"Vägistatud jäämägi", demoversioon Vikerkaares
