Viktor Pelevin „Tšapajev ja Pustota“
Enamik raamatuid on lihtsalt oma unenägude üleskirjutamine. Storytelling pole oluline, peaasi, et pulli saab. „T&P“ on aja surnuks löömise raamat, vaimne eneserahuldamine. Kõige lihtsam asi on teha peategelasest skitso, järelikult ei saa midagi uskuda. Abstraktsionism. Filosoofia on vähemalt mõttekas, väljendab inimese seisukohti, aga siin on kirjanik pannud tegelased sihitult sebima nagu Browni osakesed. Pilab ta Tšapai kaudu vene elu, mentaliteeti, või kogu maailma? Tšapajev on liiga ohutu abivahend, teada naljanumber. Iroonia ja jama vahel läheb siin ülipeenike joon. Vastuseid teab vaid VP, lugejad lihtsalt teesklevad mõistvat. Jumal teab, mitu viina ja triipu VP ise seda kirjutades ära pani. Või selle lugejad. Kellegile mõjusale meeldis ja siis ülejäänud valetasid ka, et mitte lollidena paista.
Nähke see läbi ja lahkuge.
