Kelp rõhutab sedagi, et nii nagu kolmekümne aasta eest, pole keegi bändi liikmetest ka praegu elukutseline muusik: “Kui omal ajal ironiseerisid kriitikud, et Heteros on laudsepp, sadulsepp ja veel keegi, siis eriti pole see muutunud. Laulja Peeter Saar ehk Pepe on ikka laudsepp, trummar Andres Neissaril on autovärvide segamise firma ja kitarrist Andres Jukk on Kandle haldusjuht.” Lisaks nimetatud neljale kuulus Hetero kuldaegade koosseisu Kuldar Piipar, kes astub juubeliüritusel üles kontserdi teises osas.

Hetero järgmine eesmärk on välja anda kolmikpakett – raamat, plaat ja DVD. Seni pole ilmunud isegi CDd. Laule on iseenesest olemas rohkem kui ühe plaadi jagu, filmida kavatsetakse ka 4. detsembri kontserdil.

“Meil kõigil oli tahtmine Hetero tegevust jäädvustada,” selgitab Kelp. “Päris uusi lugusid me kontserdil ei esita, aga otsisime ja leidsime väga palju haruldast ja unustatut. Ettekandele tuleb lugusid, mis on taastatud enam kui 20 aastat unustuses olnud kontsertlindistuste järgi, sealhulgas Hetero progeperioodist 1983–1984, mil viljeleti üsna keerulisi kompositsioone. Nende taasõppimine sujus proovide käigus üllatavalt kergesti. Aga avastasime ka päris esimese oma loo “Lapsikud mängud”.”

Kelp lisab, et peamiselt Merike Müüri kirjutatud laulusõnad on säilitanud oma värskuse ja aktuaalsuse. Aga sõnu on Heterole kirjutanud näiteks ka praegune Eesti Kirjandusmuuseumi direktor Janika Kronberg.

AC/DC kaverdajana alustanud ning austraallasi seni oma eeskujuks pidav Kelp leiab, et Hetero liigitamine tänapäeva kontekstis kas heavy- või hard-rocki alla pole enam oluline. “Tegelikult me oleme kogu aeg olnud lihtsalt rock-bänd. Ainult rock’i mõiste on vahepeal devalveerunud ja kommertsialiseerunud. Aga õige rock ei ole surnud, vaid nišinähtuseks muutunud.”