06.09.2007, 00:00
Yella Erdmann "'Liivimaa riigimees Johann Reinhold von Patkul"'
Yella Erdmann “Liivimaa riigimees Johann Reinhold von
Patkul”
Olion, 2007. Tõlkinud Vladimir Beekman.
280 lk.
Patkuli nimi, kelle eluloole on pühendatud Yella Erdmanni raamat, on meile üldiselt tuttav.
Seostudes ühe tuntud Tallinna trepiga. Kuid Toompeale viiva trepi nimeandjaks on tegelikult üks teine Patkul – Dietrich Friedrich, kes oli 1707.–1710. aastatel Tallinna asekuberner. Raamatu kangelasel Johann Reinholdil aga oli määratud mängida ajaloos hoopis suuremat rolli. Ta oli ajaloolaval üheks võtmeosatäitjaks selliste ajalootähtede nagu Peeter Suur, August Tugev ja Karl XII kõrval. Seega on tegemist erakordselt huvitava isiksusega. Isiksusega, kelle traagiline surm vapustas kogu tolleaegset Euroopat ja andis hiljem kõneainet ka sellistele kuulsustele nagu näiteks Voltaire.
Ligikaudu nelikümmend aastat tagasi kirjutatud Yella Erdmanni raamat on kergelt loetav mõnus lektüür, mille eestikeelse variandi garantiimärgiks on tõlkija nimi – Vladimir Beekman.
Johann Reinhold von Patkuli lugu viib meid Eesti ajaloo pöördeliste sündmuste juurde. Aega, millal kogu siinne kant satub lõpptulemusena sajanditeks teise tsivilisatsioonilisse ruumi. Ning seejuures ongi kõige huvitavam jälgida ja mõtiskleda selle üle, mis ajendas von Patkulit tegutsema, mis oli tema poliitilise-diplomaatilise toimekuse motiiviks. Kas poole valikul lähtus ta mingist suurest ideest, õilsast eesmärgist, õiglustundest. Või oli tema tegutsemine, vastupidi, ajendatud pragmaatilistest kaalutlustest, isiklikest-seisuslikest huvidest. Ja midagi pole parata.
Kogu Liivimaa riigimehe elukäik räägib kahjuks teise variandi kasuks. Ning miks arvata, et tänase
päeva riigimehed erineksid Johann Reinhold von Patkulist. Ajalugu teevad ju inimesed. Ajalugu omakorda aga pidavat ju korduma.
Olion, 2007. Tõlkinud Vladimir Beekman.
280 lk.
Patkuli nimi, kelle eluloole on pühendatud Yella Erdmanni raamat, on meile üldiselt tuttav.
Seostudes ühe tuntud Tallinna trepiga. Kuid Toompeale viiva trepi nimeandjaks on tegelikult üks teine Patkul – Dietrich Friedrich, kes oli 1707.–1710. aastatel Tallinna asekuberner. Raamatu kangelasel Johann Reinholdil aga oli määratud mängida ajaloos hoopis suuremat rolli. Ta oli ajaloolaval üheks võtmeosatäitjaks selliste ajalootähtede nagu Peeter Suur, August Tugev ja Karl XII kõrval. Seega on tegemist erakordselt huvitava isiksusega. Isiksusega, kelle traagiline surm vapustas kogu tolleaegset Euroopat ja andis hiljem kõneainet ka sellistele kuulsustele nagu näiteks Voltaire.
Ligikaudu nelikümmend aastat tagasi kirjutatud Yella Erdmanni raamat on kergelt loetav mõnus lektüür, mille eestikeelse variandi garantiimärgiks on tõlkija nimi – Vladimir Beekman.
Johann Reinhold von Patkuli lugu viib meid Eesti ajaloo pöördeliste sündmuste juurde. Aega, millal kogu siinne kant satub lõpptulemusena sajanditeks teise tsivilisatsioonilisse ruumi. Ning seejuures ongi kõige huvitavam jälgida ja mõtiskleda selle üle, mis ajendas von Patkulit tegutsema, mis oli tema poliitilise-diplomaatilise toimekuse motiiviks. Kas poole valikul lähtus ta mingist suurest ideest, õilsast eesmärgist, õiglustundest. Või oli tema tegutsemine, vastupidi, ajendatud pragmaatilistest kaalutlustest, isiklikest-seisuslikest huvidest. Ja midagi pole parata.
Kogu Liivimaa riigimehe elukäik räägib kahjuks teise variandi kasuks. Ning miks arvata, et tänase
päeva riigimehed erineksid Johann Reinhold von Patkulist. Ajalugu teevad ju inimesed. Ajalugu omakorda aga pidavat ju korduma.