21.05.2022, 18:00
Vene Teatri „Cyrano“ ja Draamateatri „Amadeus“ panevad korraks unustama asju, mille unustamine on tegelikult võimatu
Teatriarvustus
Vene Teatri ja Eesti Draamateatri lavastuste ettearvamatut dialoogi lahkab Andrei Hvostov.

ARMUKADE HELILOOJA: Patuse Salieri (Mait Malmsten) mureks on asjaolu, et Jumala hääl kostab läbi tema rivaali loomingu.
FOTO: | Eesti Draamateater
Puhas juhus, et sel kevadel esietendusid vaid ühepäevase vahega Edmond Rostandi „Cyrano de Bergerac“ Vene Teatris ning Eesti Draamateatris Peter Shafferi „Amadeus“, mida võib kõhklematult pidada maailma näitekirjanduse klassikaks.