Minu jaoks on Andy Warholi, 20. sajandi teise poole mõjukaima kunstniku oma üks intrigeerivamaid. Sest Warhol oli kõike muud kui talle eelnenud kunstisuperstaarid. Warholi puhul oli kõik klassikaliste kunstnikumüütidega võrreldes vastupidi: õrna hingega, kuid üldiselt oma tundeid varjav ja ka oma seksuaalset identiteeti mitte just esile toov geimees. Introvert. Vuajerist. Mees, kes sai pärast eluohtlikku atentaadikatset 1968. aastal arstidelt meelemürkide keelu, mis tõmbas pidurit tema senisele amfetamiinitarbimisele. Ostusõltlane. Ebakindel ning oma füüsilist välimust põdev mees, kes ometi oli üliõnnelik, kui ta 50. eluaastates modellina tööd sai. Inspiratsiooni sai ta pigem massikultuurist kui konkreetsetelt muusadelt, ometi polnud Warhol atraktiivsete ja karismaatiliste meeste suhtes ükskõikne.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid