Eesti poliitika underwoodid kasutavad aina enam piiripealseid võtteid. Kas nii peabki?

Julm, aga elegantne, mõnuleb poliitika tagatubade ümber keerleva filmi või telesarja vaataja, kui sarjast „Kaardimaja“ tuntud Frank Underwoodi sarnane poliitik kaasvõitlejad halastamatult lohku tõmbab.

Näed, kahe seaduse vahel oli reguleerimata pilu, kust läbi pugenule jäid toolikõigutajad lolli näoga järele vahtima. Mis veel tema poliitilistest vastastest saab, väristab vaataja õlgu, ega pea pettuma – midagi veel hullemat.

Eks väljamõeldis peabki olema põnev. Kedagi ei huvitaks vaadata, kuidas kujuneb kõiki mõjutav poliitika, mis edeneb ämbri roostetamise tempos ja ongi kõrvaltvaatajale ilmselt sama paeluv. Nii nagu ei oota keegi ekraanile poliitikategemise igavat simulatsiooni, ei peaks ootama pärispoliitikasse telesarjalikke manöövreid. Ent neid näeb viimasel ajal ikka hulgaliselt.