Tagasi koopasse

Viagra Boys „Cave World“

8/10

Stockholmist pärit Viagra Boysi muusikat nimetatakse sageli pungiks. Ma küll ei oska nende loomingus leida punkti, mis oleks puhas punk rock, aga las ta olla pealegi nii. Ehkki ma kuulen siin pigem protopungi, krautrock’i ja postpungi segu. Viagra Boysi kontserdil tekib paralleele veel mitmete sugestiivsete nähtustega muusikaloos, aga me ei räägi siin kontsertidest, vaid ansambli kolmandast albumist „Cave World“, kus kõlavad lisaks eelöeldule ka country rock’i, bluusi, disko ja koguni souli elemendid. Bändi muusika on muutunud õhulisemaks, kergemaks (see ei ole mõeldud hinnanguna), aga jäänud vähemalt sama hoogsaks kui varem.

„Cave World“ on peaaegu kontseptuaalne album. Peaaegu ses mõttes, et tegemist ei ole kramplikult üles ehitatud kinnisideega, küll aga võnguvad laulud ühe teema ümber. Nimi „Koopamaailm“ viitab ürgajale ja frontman Sebastian Murphy sõnul räägib album inimevolutsiooni taandarengust. Eri lood lähenevad sellele erinevalt. Ilma tuimestuseta tehakse naerualuseks vaktsiinivastased ja muud sõgedate vandenõuteooriate propageerijad, relvakangelased ja koopamehed, aga armu ei anna laulja ka endale, ei enda narkoperioodi nõmedale käitumisele („Aint No Thief“, „Punk Rock Loser“) ega isiksusehäirele („ADD“).