Dmitri elab muidu Inglismaal, ent intervjuu ajal on ta mõneks nädalaks tulnud Tallinna külla oma vanematele. „On üks asi, millele ma tõlgete avaldamist alustades ei mõelnud. Praegust olukorda arvestades ei saa ma ilmselt enam kunagi Venemaale minna, mul pandaks lihtsalt käed raudu. See on kurb, sest olen seal korduvalt käinud, mul on seal sõpru ja sugulasi. Pärast sõda tahaksin neid muidugi näha – nad ei osale sõjas. Tuleb tunnistada, et ma ei ole kunagi suur Vene riigi fänn olnud. Juba enne sõda. Aga et ma vanaema külastada ei saa – sellest on kahju,“ räägib Dmitri Ekspressile.

Üks tema vanematest on ukrainlane, teine aga venelane. Ta väldib nendega sõja teemadel rääkimist. „Tean, et minu argumendid lendaks lihtsalt vastu seina,“ ütleb Dmitri.

2013. aastal, kui Kiievis Maidani väljakul rahvamassid venemeelse poliitika vastu protestisid, jälgis Dmitri toimuvat otseülekannetest. Sellest alates jäigi ta Ukraina uudiseid jälgima.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid