10.08.2022, 00:25

Barbi Pilvre: Arusaam mullani niidetud murust kui täiusliku korra kehastusest on visa kaduma

ESSEE

Moodsalt mõtlev vähemus näeb pikas rohus elurikkust ja elupaiku, kuid vanu ideaale korras linnaruumist ei näi see veel välja puksivat, kirjutab Barbi Pilvre.

Barbi Pilvre

VÕITLUS MURUGA: Kuumadel suvedel kipub muru linnas kõrbema, aga kui kord nõuab niitmist, tuleb niita, kui vaja, siis niiduki ja kolme mehega.

FOTO: Andres Putting | Ekspress Meedia

Kurdan korteriühistu listis, et trimmeriga mullani äraniidetud murulapilt üksikute kõrte tasandamine ja lehepuhuriga laialiajamine kesksuvel on raiskamine. Teen ettepaneku vähendada müra ja bensiinivingu niigi umbses õues – ja saan vastu kahuritule: kujuta ette, teda segab niitmise müra! Ja õpetuse, et muru ei hävita mitte liiga sage niitmine, vaid et seda on vaja kasta.

Tuline niitmisdebatt on käivitunud erinevates Facebooki gruppides. Miks on tänapäeva maastikukujundus liikumas suunas, kus linn pole linn ja maa pole maa. Miks nõuab „häälekas vähemus“ linnade muutmist põldudeks, tekitades liiklusohtlikke olukordi. Rahvusringhäälingu suvereporter teeb põhjaliku, hüsteerilisevõitu loo pikas rohus varitsevatest puukidest – otsekui haljastustehnika maaletooja tellimisel. Bioloogid Urmas Tartes ja teised oponeerivad: puugid lõikavad kasu pigem nülitud rohust, kust teised liigid on välja tõrjutud.

Kommenteeri Loe kommentaare (7)