Džungel võtab üle

Koroonaajal jätsid vaid vähesed karantiinis vaevlevad Lääne ühiskonna esindajad banaanileiva küpsetamata ja mõne kaktuse või draakonipuu koju toomata. Kui esimene trend on languses, siis toataimemaania püsib stabiilsena. Kodurohelusse sukeldus Anne Vetik.

Minu lapsepõlves kuulusid toataimed vanaema Valja Umwelt’i. Nad olid tema rahuliku ja introvertse olemise loomulik jätk. Vanaema Kopli kahetoalises korteris elasid pruunides savipottides ja kõikvõimalikest pakenditest kohandatud plastanumates kassi järgi lõhnavad pelargoonid, stoilised kaktused, salapärased varjukannikesed ja paljud teised. Taimedega tegeles vanaema vaikselt ja järjekindlalt. Kevaditi lisandusid potitaimede armeele kastidesse ritta pandud ja elektripirni all hingeldavad tomati- ja kurgiistikud, kelle saatus oli peatselt kolida Laitsesse ja toota vilju, millest said hoidised, mis siis ootasid keldris oma aega – sünnipäevi ja muid tähistamist nõudvaid sündmusi.

Ka vanemaks saades jäin toataimedest endiselt mõtlema kui millestki, mis ongi vanaemade ja kahetoalistega kaasas käiv vanamoodne komme. See kestis üsna kaua. Äge tundus rääkida, et ah, mul on nii tormiline elustiil, et minu juures ei saa hakkama isegi kõige tuimem kaktus. Kuigi samas, kahe paharetist kassiga sain üsna okeilt hakkama. Kasse liikus palju ka internetis, nad olid ametlikult ägedad, taimed mitte eriti. Siis aga hakkasid taimed vaikselt mu ellu tagasi tungima. Üks aaloe siit, üks havisaba sealt. Praegu on neid 20 ringis. Samal ajal hiilisid taimed ka paljude teiste Y-põlvkonna esindajate koju. Astud korterisse, kus varem ei olnud ühtegi rohelist oksa, ja näed sa, terve aknalaud on elu täis!