Ka vanemaks saades jäin toataimedest endiselt mõtlema kui millestki, mis ongi vanaemade ja kahetoalistega kaasas käiv vanamoodne komme. See kestis üsna kaua. Äge tundus rääkida, et ah, mul on nii tormiline elustiil, et minu juures ei saa hakkama isegi kõige tuimem kaktus. Kuigi samas, kahe paharetist kassiga sain üsna okeilt hakkama. Kasse liikus palju ka internetis, nad olid ametlikult ägedad, taimed mitte eriti. Siis aga hakkasid taimed vaikselt mu ellu tagasi tungima. Üks aaloe siit, üks havisaba sealt. Praegu on neid 20 ringis. Samal ajal hiilisid taimed ka paljude teiste Y-põlvkonna esindajate koju. Astud korterisse, kus varem ei olnud ühtegi rohelist oksa, ja näed sa, terve aknalaud on elu täis!

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid