Seiklus alaku! Karl Saluveer ja Anne-Mari Luik seilavad purjekal Serenada ümber maailma

Areen alustab rubriiki, kus seilame ümber maailma koos Eestist vehkat teinud purjetajate Karl Saluveeri ja Anne-Mari Luigega. Esimeses pudelikirjas mõtisklevad seiklejad teretamise eripärade üle kai peal ja koduses trepikojas ning mõistagi tutvustavad ennast.

Teretamisest saavad alguse paljud dialoogid. Mere raadiosides on tervitamisel ja teise paadiga vestlusse astumisel oma kindel protokoll - kõigepealt tuleb kolm korda öelda kutsutava laeva nime ja kolm korda kutsuja nime. Ühel ööl Põhjamerel roolivalves olles viskas üks meremees raadios ka nalja: „Monkey, monkey, monkey, this is banana, banana, banana!“

Tervitamine kingib tunde, et oled märganud või märgatud. See on osa igast kultuurist, omal moel ka merekultuurist. Olenemata sellest, kas paadid kohtuvad jõel, järvel, Läänemerel või suurel sinisel ookeanil, tunnustatakse teineteist alati lehvitusega. Mida pikemalt pole teisi purjeid näinud, seda soojem on lehvitus. Kuninglike laevaperede jahtidest möödudes antakse au oma riigilipu langetamise ja taasheiskamisega. Purjekaga riigipiiri ületades tõmmatakse masti selle riigi lipp, kuhu saabutakse. Nii teretatakse, ja ühes sellega tunnustatakse kohalikku maad, inimesi ja seadusi.