Näitus Warholi erihuvilistele

Fotografiskas Andy Warholi polaroidide näitusel käis Sandra Jõgeva.

Iga innovaator on kunsti omalt poolt toonud mõne fundamentaalse suhtumise erinevuse. 20. sajandi ühe kõige olulisema ja kahtlemata ühe kuulsama kunstniku Andy Warholi (1928–1987) puhul oli selleks fundamentaalseks nihkeks kindlasti kõrge ja madala erisuse kaotamine.

Warhol kasutas tihti ülimalt argiseid kujundeid, mida seni polnud keegi kunsti ainesena näha osanud: supipurkidest rahasedelite ja laiatarbemeediast pärit staarikujutisteni. Samuti lõi ta superstaari mõiste, tuues 1960ndatel oma intensiivsel seltsieluperioodil pidudele, vastuvõttudele ning ühtlasi seltskonnaajakirjanduse fotodele kaasa noori ja kauneid pärijannasid. Ning pannes viimastele nimeks näiteks Ingrid Superstar, Viva või Ultra Violet. Tolleks ajaks varakeskealine, introvertne, kergelt nohiklik, keskpärase välimusega (ise pidas Warhol end inetuks) kapihomoseksuaal ja immigrantide järeltulija ei varjanud, et ta oleks tegelikult soovinud olla noor, ilus ja hõbelusikas suus sündinud Ameerika debütant.