President õpetab e-tunnis tundetarkust: noored on haavatavad. Püüan julgustada, et nad vaimse tervise teemal arutaks ja söandaks küsida abi
(20)„Tundetarkus tähendab oskust mõista oma tundeid ja nendega toime tulla, nii et need inimest ennast või tema lähedasi hävitama ei hakka, vaid vastupidi, teda ikka edasi viivad,“ ütleb Alar Karis.
Ülemaailmsel vaimse tervise päeval – 10. oktoobril – toimub eriline e-tund, kus osalevad Eesti vabariigi president Alar Karis ja Tartu ülikooli kaasprofessor neuroteadlane Jaan Aru. Oktoobris algava vaimse tervise kuu peateema on seekord tundetarkus. See tähendab võimet jälgida nii iseenda kui teiste tundeid ning kasutada seda, et lahendada probleeme, juhtida oma mõtlemist ja käitumist.
President on varemgi oma kõnedes vaimse tervise olulisust rõhutanud. Ta ütleb Ekspressile, et teda inspireeris e-tunnis osalema võimalus viia see teema noorteni. E-tund on nimelt suunatud peamiselt 7.–12. klasside õpilastele. „Nemad on eriti haavatavad ja vajavad rohkem tuge, et paremini ennast mõista ja osata võimalikke probleeme varakult märgata või ennetada. Püüan julgustada, et nad vaimse tervise teemal avatult arutaks ja vajadusel söandaks ka abi küsida.“
„Kui me ei oska ennast hoida, on oht meie inimeste potentsiaal lihtsalt raisku lasta ja seda me väikese riigina endale lubada ei saa. Alustada saab sellest, et teemat senisest enam teadvustame ja abi ka hõlpsamalt kättesaadavaks muudame.“
Aju juhtimine keerukam kui auto juhtimine
Tartu ülikooli kaasprofessor Jaan Aru tõdeb, et iseenda ja teiste käitumise mõistmiseks on hea teada ühtteist aju ja mõtlemise kohta. „See on umbes nagu autosõiduga: enne rooliistumist on mõistlik teatud põhimõtetega kursis olla. Tegelikult võib öelda, et enda aju juhtimine on vahel palju keerukam kui auto juhtimine. Seetõttu üritangi teadmisi aju, mõtlemise ja tunnete kohta levitada – ehk on mõnel lugejal või kuulajal siis lihtsam oma mõtete masinavärki mõista.“
Kui inimesed on vähe maganud, siis võivad nad kergemini ärrituda. Nad on impulsiivsemad, riskialtimad ja neil tekib rohkem paranoilisi mõtteid.
Üks näide sellisest aju kasutamise põhimõttest, mida kahjuks tihti ei teata, on see, et kui inimesed on vähe maganud, siis võivad nad kergemini ärrituda. „Nad on impulsiivsemad, riskialtimad ja neil tekib rohkem paranoilisi mõtteid. Kui inimene ei tea, et unepuudusega sellised probleemid kaasnevad, siis võib ta teha midagi riskantset. Kui inimene on unetuse mõjudest teadlik, siis on võimalik neid negatiivseid mõjusid ennetada.“
Tuleb õppida nagu matemaatikat
VATEKi tegevjuhi Ott Oja sõnul teab tänaseks iga koolipere, et noorte vaimse tervisega on Eestis seisud halvasti, kuid enamik ei tea, mida ette võtta. „Oskus tulla toime enda ja teiste emotsioonidega ongi tundetarkus ehk emotsionaalne intelligentsus. See aitab meil elu loomulike väljakutsetega paremini toime tulla, olla vaimselt tugevamad. Tundetarkust tuleb õppida, nagu õigekirja või matemaatikatki.“
Noorte vaimse tervisega on Eestis seisud halvasti, kuid enamik ei tea, mida ette võtta.
Tagasi Kooli e-tundide juhi Riina Facecchia sõnul on Tagasi Kooli eesmärk alati olnud õpilaste eluoskuste arengu toetamine. „Seeläbi on võimalik aidata kaasa ka vaimselt terve ja tugeva ühiskonna loomisele, mille juures on oluline panus ka koolidel, kellele e-tunnid esmajoones suunatud on.“
Seetõttu on Tagasi Kooli e-tunnid mitmeid aastaid järjest toonud vaimse tervise kuul oktoobris koolidesse sadade õpilasteni e-tunde just sel teemal. Nii ka sel aastal.
Vaimse tervise kuu sündmused: vaimsetervisekuu.ee
