Rahuoja on väitnud, et vahekorda astuti vastastikusel nõusolekul, kuid Brüsseli kohus leidis pärast asitõenditega tutvumist, et konsensust ei olnud. Toona osutas kohus ka sellele, et Rahuojal ja ohvril oli tol hetkel tööalaselt ülema-alluva suhe.

Lisaks vanglakaristusele mõisteti Rahuojalt ohvri kasuks välja 30 000 eurot kahjutasu.

Rahuoja kaebas otsuse edasi, kuid teises kohtuastmes määrati talle nelja aasta asemel juba kuus aastat vanglat. Naise advokaat Cedric Vergauwen põhjendas toona AFP-le, et karistust karmistati, kuna Rahuoja eitas järjekindlalt toimunut ja rääkis alati konsensuslikust suhtest.

Ka pärast seda ei pidanud Rahuoja trellide taha minema, sest kaebas otsuse edasi kassatsioonikohtusse.

Kolmapäeval ilmunud artiklis kirjutab ajaleht Libération, et värskelt saabunud kohtuotsuse järgi ei peagi Rahuoja päevagi vanglas veetma – nimelt määras kohtunik eestlasest ametnikule reaalse vanglakaristuse asemel neli aastat tingimisi.

Libérationi teatel peatas komisjon süüdistuste ilmnedes küll Rahuoja töökohustused. Kõigele lisaks jätkas komisjon seitsme aasta vältel Rahuojale ligi 15 000 euro suuruse töötasu maksmist. Pole veel selge, kas komisjon maksab Rahuojale ka pensioni või jäetakse ta sellest siiski ilma.


Jaga
Kommentaarid