Heliliselt ja temaatiliselt asub „Fossora“ kõige ligemal „Biophiliale“ (2011). Björk teeb siin seda, mida on alati teinud: lõhub konventsioone ja venitab alternatiivpopi piire, on väljenduskihtidest tulvil, krüptiline ja ootamatu. Kuigi 56aastane laulja pole enam otsingutes nii väljapoole vaatav, hulljulge ja pidurdamatu, mõjub ta oma sissepoole kaldu peegeldustes didaktiliselt, tagasivaatavalt, üritades meile pärandada mingi tarkusetera.