Kui sellest abi on, siis palun väga. Aga samas pole ma ammu kuulanud plaati, mis oleks nii teraselt ärkvel, emotsionaalselt terve ja seejuures vastuvõtlik oma piiridele. Piirid võtavad kuju sellest, et „Maladaptive Daydream“ on tegelikult väga hästi kalibreeritud koostööprojekt. Produtsendid Taavi-Peeter Liiv ja (veidi vähemal määral) Metabora hoolitsevad selle eest, et plaadi peategelase hääl ja teda toetav elektrooniline ehitustöö oleksid vastastikku pidevas suhtluses. Mingeid uduseid helimaastikke ei juhtu, kokkupuuted ja lahknemised on täpsed, selged ja elegantselt flirtivad.