LAASTATUD LINN, ELUD, INIMESED: "Mariupolis 2" on nii lihtne ja nii valus film, et sõnadest jääb väheks.
FOTO: PÖFF
„Jaanuar“
Lätlane Viesturs Kairišs kogus kümmekond aastat tagasi tuntust tugevate dokkidega, aga on viimasel ajal hakanud mängufilme tegema. Nii tema „Melanie kroonikad“ (2016) kui ka „Sildimaalija“ (2020) on tegelenud meie regiooni lähiajaloo lahtimõtestamisega – samamoodi ka tema uusim film „Jaanuar“, mille kaasstsenaristid on eestlased Livia Ulman ja Andris Feldmanis. Tribeca festivalil esilinastunud ja nii sealt kui mujalt auhindu kogunud film räägib Baltikumi 1991. aasta dramaatilistest sündmustest 19aastase Jazise (Karlis Arnolds Avots) silme läbi. Lisaks noorele riigile, mis peab ennast vabaks rebima ja tugevaks saama, toimuvad samad protsessid ka Jazise elus. Nähtavasti teatavate autobiograafiliste sugemetega ning ägeda ning vaheldusrikka pildikeelega „Jaanuar“ on hoolimata teatavast ettearvatavusest väga sümpaatse kulgemisega, sest siin sulanduvad ajastu brutaalne traagika ja noore inimese siiras naiivsus. Filmi sündmuste olulisust võimendab muidugi ka praegune sõda – on, mille üle seda vaadates järele mõelda…
