Dugin meenutas etnograafidele teada asjaolu, et mõningatel hõimudel on olnud ajaloos nn vihmakuninga institutsioon. Hõim valis enda hulgast isiku, kes vastutas, et taevast sajaks piisavalt vihma. Mida vihmakuningaks nimetatu püüdiski maagiliste riituste ja šamaanitrummi tagumisega saavutada. Kuni ta sai oma kohustusega hakkama, osutas hõim talle ülimat austust, toitis külluslikult ja andis talle naiseks kauneimad neiud. Ent kui hõimu tabas põuaperiood, toodi vihmakuningas ohvriks – tal lõigati kõht lõhki, sest seal usuti olevat peidus mõned head vihmapilved.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid