Martin Laine kirjutab, kuidas ekstsentrilise miljardäri esimene kuu Twitteri omanikuna möödus pöörases kaoses, kust võib leida märke paleepöördest, millest võib sõltuda demokraatia käekäik maailmas ning võimuvahetus USAs.
Tesla, SpaceX ja Twitter. Miljardär Elon Musk on maailma mõjukaim ja rikkaim mees. 21. sajandi isetüüpi oligarh, kelle järk-järgult kasvanud võim mõjutab kogu maailma saatust, kuid kes samal ajal võib käituda ka justkui teismeline troll, kes hommikust õhtuni sotsiaalmeedias istub ning sinna 90 protsenti ajast totakaid meeme postitab. Lihtsalt, et inimesi närvi ajada. See hoomamatu võim toimib ka isikliku meelelahutusena.
Twitteri soetamine oli igati elonmuskilik saaga. Kord tahtis Musk Twitterit, siis enam ei tahtnud, aga siis jälle tahtis… ja siis enam ei tahtnud. Samal ajal, kui Musk läbis mitmekordseid meelemuutusi, põlesid miljardid dollarid ning sündisid sajandi kohtuasjade mõõtu vaidlused. Kuigi Muski fännid pidasid seda taaskord geniaalseks 4D maleks, kaotas ta nende meelemuutuste tõttu tohutuid summasid. Seda ilma igasugu näilise loogikata.
Selline kombinatsioon impulsiivsusest, geniaalsusest, hullumeelsusest ja lapselikust õhinast teeb temast justkui karikatuurse koomiksitegelase, kelle järgmist käiku võimatu prognoosida. Nagu Batmani vihavaenlane Jokker, kelle tegevuses ei paista olevat erilist loogikat: ainult kaos.
